Rakendamise näide sissepääsukaardina koolides

Allikas: eid.eesti.ee

Rakendamise näide sissepääsukaardina koolides


Ülevaade kasutavatest organisatsioonidest ja süsteemi tarnijast

Teadaolevalt kasutavad ID-kaarti ukse-sissepääsusüsteemis ca 10 organisatsiooni Eestis. Tüüpilised näited on:

  • Tallinna Tehnikakõrgkool, kus õpib ca 2800 tudengit. Installeeritud üle viie aasta tagasi, ca paar-kolm lugejat.
  • Georg Otsa nimeline muusikakool, kus õpib ca 200-300 tudengit. Installeeritud 7-8 aastat tagasi, ca viis-kuus lugejat.
  • Täiskasvanute gümnaasium. Paar lugejat.
  • Pedagoogikaülikooli raamatukogu sissepääs.
  • Märjamaa raamatukogu.
  • Veel ca viis organisatsiooni.

EKTACO AS http://www.ektaco.ee/ on Eesti automaatika/elektroonikaettevõte, kes mh tarnib ja paigaldab sissepääsusüsteeme, sealhulgas ka ID-kaardi põhiseid sissepääsusüsteeme. Mainitud teadaolevad ID-kaarti kasutavad sissepääsusüsteemid Eestis on EKTACO ehitatud.

Probleemipüstitus ja kasutajad

Sissepääsusüsteemid kasutavad inimese tuvastamiseks väga erinevaid viise. Kaasajal on kõige levinum kontaktivaba RFID-kaardi kasutamine, vähem tarvitatakse magnetribaga kaarte, PIN-koode, silmaiirise skännereid jms. Kontaktivabu RFID kaarte on omakorda mitut tüüpi, sissepääsusüsteemides kasutatakse tüüpiliselt suhteliselt odavaid ja lihtsaid RFID-kaarte. RFID kaardil on tema suure kasutamismugavuse kõrval ka miinuseid:

  • RFID kaart tuleb kasutajale välja anda (või siis registreerida temaga seotuks mõni tal olemasolev sobiva tehnoloogiaga RFID-kaart), mis on suure potentsiaalse kasutajaskonna puhul kulukas ja töömahukas.
  • RFID kaarti on suhteliselt lihtne kopeerida, samuti on suhteliselt lihtne anda oma RFID-kaart (ajutiselt) teisele inimesele kasutada. Mõlemad aspektid vähendavad oluliselt RFID kaardi turvalisust.
  • RFID kaardi väljaandmise kulu/ebamugavus on seda suurem, mida suurem ja voolavam on kaardi kasutajaskond. Väga suur ja pidevalt muutuv potentsiaalne kasutajaskond on koolidel, mis koos turvapõhjustel huviga registreerida sisenemisi-väljumisi muudavad ID kaardi kasutamise näiteks koolide ja raamatukogude sissepääsusüsteemides mõttekaks variandiks. Samuti ei ole meie näidetes sissepääs seotud tasu maksmisega, erinevalt ujulatest ja spordisaalidest.

Loodud lahenduse olemus

Kasutaja paneb ID-kaardi lugejasse, viimane loeb välja kaardi poolt avalikult väljastatava unikaalse teksti, registreerib selle kesksüsteemis ning kui viimases on antud õigus antud isikukoodile antud ust avada, avab ukse. PIN-i ei küsita. Vaatamata PIN-i mitte-küsimisele on ID-kaarti väga keeruline kopeerida, samuti ei anna inimesed kergekäeliselt oma ID kaarti teiste isikute kätte, mis muudab ID kaardi oluliselt turvalisemaks, kui näiteks tüüpilise kontaktivaba RFID-kaardi.

ID kaartide ilmumise järel lõi EKTACO süsteemi ID-kaardi kasutamiseks sissepääsusüsteemides. Põhimõtteliselt on tegu täiendusega standardsele sissepääsusüsteemile, mis baseerub magnetriba-kaardi emuleerimisele. Kasutaja paneb ID-kaardi lugejasse, viimane loeb kaardi protsessorist välja isikukoodi ja simuleerib seejärel süsteemi muudele komponentidele magnetriba-lugejat. Tüüpiline sissepääsusüsteem koosneb järgmistest osadest:

  • Füüsiline lukumehhanism mootorite/releedega.
  • Kaardilugeja.
  • Lukukontroller: eraldi süsteem kaardilugeja, keskserveri ja lukumehhanismi sidumiseks, üks iga luku kuni ca viie luku kohta. Tüüpiliselt varustatud akuga ja paigutatud ukse lähikonda. Võib olla lühemaid perioode autonoomne (sõltumatu keskserverist), kuid võib olla ka täiesti sõltuv keskserveriga suhtlusest reaalajas.
  • Keskserver: loeb ja registreerib lukukontrolleritelt tulnud sissepääsu/avamisteateid, saadab kontrolleritele infot õiguse kohta ust avada. Tüüpiliselt ette nähtud haldamiseks süsteemi administraatori poolt, kes peab sisestama/muutma infot selle kohta, kes millisest uksest mis ajal tohib siseneda/väljuda. Keskserveriks sobib harilik Windowsi opsüsteemiga arvuti.

Tüüpilise sissepääsusüsteemi ehitus ei sõltu kaardilugeja tüübist. ID kaardiga sissepääsusüsteem tähendab lihtsalt seda, et mõned uksed on varustatud ID-kaardi lugejaga ning keskserveri tarkvara on kohandatud ID-kaardi infot sissepääsu/avamiste registreerimise haldamiseks kasutama.

Olemasolevale süsteemile täiendavalt/asemele ID-kaardi lugejate lisamine on suhteliselt lihtne juhul, kui süsteemi chipi-lugejal on magnetkaardi tugi. Uuematel sissepääsusüsteemidel enam magnetkaardi lugeja tuge ei ole. Miinused

ID kaart ei ole väga kulumiskindel. Kui kaarti iga päev mitukümmend korda lugejasse panna, kulub kaart tõenäoliselt varem, kui tema kehtivusaeg lõpeb. Kulumise tempo sõltub tugevalt nii keskkonnast (tolmune/puhas) ja kaardilugeja tüübist: levinud on kolm eri tüüpi kontaktisüsteeme erineva kulumistugevusega. Samuti - arusaadavalt - ei võimalda süsteem hallata inimesi, kel ei ole ID-kaarti.

Kulud

ID-kaardiga sissepääsusüsteemi hind ei erine väga oluliselt muud liiki sissepääsusüsteemidest: ta on hinnanguliselt ca 20% kõrgem, kui standardne RFID-kaartidega sissepääsusüsteem. Siin ei arvesta me muidugi võimalikke kulutusi kaartidele endile, mis muutuvad oluliseks mitte-ID-kaardi süsteemides. Hinnanguline kulu ühele uksele koos lukukontrolleriga, aga ilma füüsilise lukusüsteemita on ca 500 EUR. Sisaldab standardkomponente: lugeja, kontroller, toiteplokk, korpus, aku. Arvestades lisaks keskserverit ehk täissüsteemi, on kulu viie uksega süsteemile ca 600 EUR ühe ukse kohta ja 10 uksega süsteemil ca 500 EUR ühe ukse kohta.

Kogemused ja järeldused

Intervjuudest Tallinna Tehnikakõrgkooliga selgus, et ID-kaardi põhine sissepääsusüsteem on kooliustel aktiivses kasutuses ning kool on süsteemiga rahul. Plaane süsteemi modifitseerimiseks või asendamiseks ei ole. Rikkeid praktiliselt ei esine ja süsteemi haldamine on kiire ja efektiivne.

Intervjuudest EKTACO-ga – eriti kui vaadata süsteemi kasutajaskonda – on selge, et ID-kaardi kasutamine on küll veidi kallim ja lõppkasutajale minimaalselt ebamugavam kui kontaktivaba kaardi kasutamine, samas on süsteemil kaks olulist plussi: odavus ja lihtsus suure ja muutuva kasutajaskonna korral ning oluliselt kõrgem turvalisus. ID-kaart ei sobi, kui iga kasutaja tarvitaks kaarti palju kordi päevas või kui kõigil kasutajatel ei pruugi ID kaarti olla, samuti juhul, kui kaardile on väga spetsiifilisi nõudeid, näiteks ujulate sissepääsusüsteemides. Nagu praktika näitab, sobib ID-kaardi põhine süsteem hästi kasutuseks koolides ja raamatukogudes.