EID toorik

Allikas: eid.eesti.ee
Redaktsioon seisuga 1. juuni 2012, kell 17:22 kasutajalt Tiitpikma (arutelu | kaastöö) (→‎Avalduste rakendus: Rakenduse hetkekirjeldus)
Jump to navigation Jump to search

Elektroonilise identiteedi (e-ID) rakendusjuhend tarkvaraarendajatele [TOORIK]

Sissejuhatus

Projekti eesmärk

See rakendusjuhend annab ettevõtete IT-arhitektidele ja tarkvaraarendajatele vajalikud tehnilised alusteadmised e-ID kasutuskeskkondade loomiseks. e-ID all mõistetakse Eesti ID-kaarti, digitaalset isikutunnistust (digi-ID-d), elektroonilist elamisloakaarti, digitaalset templit ja mobiil-ID-d ning eraldi väljatoodud juhtudel ka teiste riikide elektroonilisi identiteete.

Sihtgrupp, eeldused

Töö sihtrühmaks ei ole lõppkasutajad.

Mis on mis

Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on riiklik digitaalne dokument, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalallkirja. Erinevalt ID-kaardist ei kanta Digi-ID-kaardile isiku nime, fotot ega muud vajalikku, et teda saaks kasutada visuaalse isikut tõendava dokumendina. Krüptograafia seisukohast on tegu samasuguse kiipkaardiga nagu ID-kaart ning Digi-ID sertifikaatide väljastamisel kasutab Sertifitseerimiskeskus samu ülpõhimõtteid, ESTEID-kaardi sertifitseerimispoliitikat ning ESTEID sertifikaatide profiili. Seetõttu käsitleb juhend Digi-ID-d ja ID-kaarti samaväärsena.

Digitaalne tempel on AS-i Sertifitseerimiskeskus (SK) firmapärane teenus, mille abil saavad ettevõtted anda digiallkirju dokumentidele, millega lisatakse dokumendile kinnitus, et dokument pärineb allkirjastanud asutusest ning et dokumenti ei ole vahepeal muudetud. Tüüpiliselt kasutatakse seda mass-produtseeritud dokumentide tarbeks, näiteks arved, maksekorraldused, kinnitused, tunnistused jne. Teenuse tellimisel väljastab SK ettevõttele kas kiipkaardil või USB-krüptopulgal X.509-sertifikaadi. Digitaalse templi kasutamisel luuakse andmete allkirjastamisel DigiDOC-vormingus konteiner täpselt samamoodi nagu ID-kaardi või Digi-ID kasutamisel andmete allkirjastamiseks.

Asutuse digitaalne kinnitus (ehk "digitempel") on tehniliselt analoogiline digitaalallkirjaga. Kui digitaalallkirja annab kindel isik ühesuguste põhimõtete kohaselt, siis asutuse väljastatud digitaalne kinnitus võib olla tekitatud väga erinevate põhimõtete kohaselt. Seetõttu lisanduvad digitaalseks kinnitamiseks väljastatud sertifikaadi semantikasse nn. "kinnituspõhimõtted" (signing policy), mis kirjeldavad digitaalse kinnituse otstarvet, tekitamise viisi jms. spetsiifikat. Asutuse digitaalse kinnituse andmist võib käsitleda kui elektroonilist vastet "templile" või "blanketile". Asutuse digitaalne kinnitusel on kaks põhilist kasutusjuhtu.

1. Kinnituse lisamine digitaalselt allkirjastatud dokumendile – sellisel juhul tekib dokumendile asutuse mõõde ning allkirjastanud isikule allkirjastamise kontekst.

2. Automaatselt genereeritud digitaalsed kinnitused (ilma digitaalallkirjata) – selline tehnika annab võimaluse moodustada iseseisvalt käsitletav fail mingi infosüsteemi poolt genereeritud andmetest. Nii on võimalik veebiteenustes genereerida mitmesuguseid tõendeid ja väljavõtteid, mida kasutaja saab salvestada ning hiljem on salvestatu puhul võimalik tõendada info terviklust, päritolu ja moodustamise konteksti. Asutuse digitaalne kinnitus vastab failivormingult digitaalallkirja omale (*.ddoc) ning kõik DigiDoc- rakendused suudavad neid käsitleda. Sertifikaate asutuse digitaalseks kinnituseks väljastab SK.


Elektrooniline elamisloakaart väljastatakse ID-kaardi asemel Eestis elavatele välismaalastele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, ning sinna kantakse elamisloa andmed. ID-kaardi ja elamisloakaardi funktsionaalsus elektrooniliste teenuste kasutamiseks on sama. Ka elamisloakaardiga saab digitaalselt isikut tuvastada ning allkirja anda. Peamine erinevus seisneb selles, et Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele välja antava ID-kaardiga saab Euroopa Liidu piires reisida, elamisloakaardiga väljaspool Eestit reisida ei saa. Teise erinevusena sisaldab elamisloakaart kontaktivaba kiipi, kuhu on salvestatud kasutaja sõrmejäljekujutised ja näokujutis. ID-kaardil kontaktivaba kiip puudub. Elamisloakaart kehtib kuni 5 aastat, kuid mitte kauem kui kehtib isikule välja antud elamisluba või elamisõigus.

Mobiil-ID on protokoll kliendi autentimiseks. Selles protokollis püütakse klienti autentida sellega, et serveri genereeritud väljakutse (challenge) signeeritakse kliendi sertifikaadis olevale avalikule võtmele vastava salajase võtmega, mis asub aga kasutajale kuuluva mobiiltelefoni SIM-kaardil.

Üldteavet arendajatele

Teave, mida saab ära kasutada nii olemasolevate kui ka uute rakenduste arendamisel.

Isikuandmete faili kasutamine

Infoturbe koosvõime raamistik (www.riso.ee/et/files/InfoturbeRaamistik.odt) 2007:

ID-kaardi isikuandmete fail sisaldab sama informatsiooni, mis on kaardile kantud visuaalselt. See sisaldab kaardiomaniku nime, kaardi kehtivuse aega ja muud sarnast. Oluline on, et see sisaldab ka kaardiomaniku isikukoodi. Kui omanik sisestab kaardi kiipkaardilugejasse, on süsteemil võimalik sealt kiirelt välja lugeda isikukood ja kasutada seda oma edasistes toimingutes.

  • ID-kaardi isikuandmete faili kasutamise näideteks on:
  • ID-kaart kui Tallinna ja Tartu transpordikaart;
  • ID-kaart kui raamatukogukaart;
  • ID-kaart kui kliendikaart (lojaalsuskaart);
  • ID-kaart kui uksekaart e. pääsukaart.

Isiku tuvastamist ID-kaardi isikuandmete faili abil on mõistlik kasutada kohtades, kus on võimalik kontrollida kaardiomaniku isikusamasust füüsilisel moel (näiteks piiri ületamine).

ID-kaardi @eesti.ee meiliaadressi kasutamine

ID-kaardi autentimissertifikaadis sisaldub ka riigi poolt kaardiomanikule omistatav eluaegne meiliaadress kujul Eesnimi.Perenimi_XXXX@eesti.ee, kus XXXX on juhuslikult genereeritud neljakohaline arv. Alates 2005. aastast väljastatakse sertifikaatide uuendamisel ja uute ID-kaartide väljastamisel e-posti aadress kujul Eesnimi.Perenimi@eesti.ee; juhul, kui sama ees- ja perenimega isikuid on mitmeid, saavad järgnevad isikuid aadressi kujul Eesnimi.Perenimi.N@eesti.ee, kus N on järjenumber. Eelmised aadresskujud jäävad samuti kehtima.

eID kasutamine olemasolevate rakendustega

todo

Töölaua rakendused

Enne kirjutamist tuleb teha konkreetselt piiritletud valik (nt Outlook ja seal krüpteerimine, signeerimine)

ID-kaardiga sisselogimine Windowsisse

Selleks on vahend IDLogin (http://www.id.ee/28898), aga tehniliselt on see piiratud võimalustega:

  • ID-kaardiga Windowsisse sisse logimine ei tööta uuemate ID-kaardi draiveritega kui versioon 1.3.118 (mis pärineb oletatavasti aastast 2007)
  • IDLogini kasutamisel Windows XP-s ei tööta Remote Desktop Connection.
  • IDLogin ei tööta uue ID-kaardi baastarkara versioonidega.


Tundub, et vastav teadmus kolis http://www.jaja.ee/tooted.php juurde, kes müüb edasiarendatud toodet litsentsitasuga alates 1000€. Funktsionaalsus (pärit JaJa lehelt):

  • identifitseerib Windowsi (Active Directory või SAMBA) kasutaja ID-kaardi abil
  • saab kasutada paroolipõhiseid ja teiste kiipkaartide lahendusi samaaegselt
  • kiipkaardipõhine turvalisus – transaktsioonid toimivad krüptograafiliste meetoditega, ainult paroolide teadmisest ei piisa, kaarti on ikkagi vaja ehk teisisõnu on tegemist kahetasandilise turvalisusega
  • tööjaamade kasutus on turvalisem
  • tööjaamade kasutus on efektiivsemalt monitooritav (kasutaja log-in ja log-out on võimalik process logidest nt tööajaarvestussüsteemi eksportida)
  • võimaldab tekitada paindliku ja lihtsalt hallatava guest-juurdepääsu arvutivõrgule
  • tsentraalselt hallatavad turvaelemendid - sertifikaatide kehtivusajad, protsessid juhuks, kui kaart eemaldatakse lugejast
  • töötab W2K ja WinXP-ga


ID-kaardiga sisselogimine Linuxisse

todo


ID-kaart kliendikaardina

http://www.id.ee/public/cyberaruanne_20070322030353.pdf (1998) visioneerib:

Näitab, et kaardi valdajal on kas teenuse või soodustuse saamise õigus. Lihtsal
elektroonilisel kliendikaardil ilmselt mõtete ei ole, sest võltsimise risk on
suhteliselt väike. Keerulisem kliendikaart sisaldab aga juba käitumise ajalugu,
kliendi boonuspunkte ja on seetõttu juba kvantitatiivne volitustõend.


ID-kaart läbipääsusüsteemides

http://www.id.ee/public/cyberaruanne_20070322030353.pdf (1998) visioneerib:

Pääsu reguleerimine on tüüpiline ID kaardi rakendus, kus kaardi omanikule
antakse pääs mingite ressursside juurde. Lihtsamal juhul on see pääs kaitstud
territooriumile. Arvutisüsteemi pääsu reguleerimisel on mõistlik kaardile salvestada 
veel ka isiku profiil infosüsteemis, andmete konfidentsiaalsust tagavad salajased 
võtmed ja isiku digitaalallkiri.

2012 seisuga: Ektaco ARGOS-seeria läbipääsusüsteemides (nt Argos 3010) on võimalik võtmena kasutada ka Eesti ID-kaarti.

Uute eID rakenduste loomine

Uute rakenduste loomise osas vajavad käsitlemist: digiallkirjastamine, krüpteerimine (piirame end CDOC-iga), isikutuvastamine veebis (siia alla ka OCSP, CRL, LDAP), isikuandmete faili kasutamine, DigidocService kasutamine.

Draiverid jms

(See osa tuleb ilmselt kuhugi mujale liigutada.)

Kirjutamise hetkel on eToken-krüptopulk SK poolt toetatud ainult Windows-keskkonnas. Linux jt platvormid on SK poolt testimata ja toetamata, kuid vastavaid eTokeni draivereid on nad nõus teadlikule kasutajale jagama. Konteiner, mis sisaldab kõike vajalikku Linuxile koos dokumentatsiooniga on allalaetav aadressilt: https://installer.id.ee/media/SafeNetAuthenticationClient_Linux_8.1.zip

Toetatud tarkvara:

  • Red Hat Enterprise 5.4 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel
  • CentOS 5.4 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel
  • SUSE Linux Enterprise 11 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel
  • Fedora 11 (32-bit)
  • Fedora 12 (32-bit)
  • Ubuntu 9.10 (32-bit)
  • Ubuntu 10.04 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel


Abiks viited

Siinkohal on välja toodud mitmed viited ning olemasolevad näiterakendused, mis on abiks uute e-ID rakenduste loomisel.

TODO Järgnev ei töötanud väga hästi/üldse - uurida kiste antud linki

  • eToken tarkvara Linuxile - vajalik digitempli kasutamiseks, sealt võtta "eToken Linux SDK and Middleware".
    • Vajab 32-bitist libpcsclite'i, samuti võib olla vajalik muuta .deb paki control faili, et sõltuvus käsitsi ära kustutada.
    • Loe kindlasti ka kahtlaseid kohti.

Huvitavad rakendused

eidenv

Käsurea rakendus eidenv kuvab kaardil olevad isikuandmed, asendades endist IDUtil rakendust. Kasutades -x võtit käivitab argumendiks antud programmi keskonnas, kuhu on lisatud ESTEID_* muutujad samade andmetega. Näiteks test-ID-kaardil on nendeks:

$ eidenv -x /usr/bin/printenv
...
ESTEID_SURNAME=MÄNNIK
ESTEID_GIVEN_NAMES1=MARI-LIIS
ESTEID_GIVEN_NAMES2=
ESTEID_SEX=N
ESTEID_CITIZENSHIP=EST
ESTEID_DATE_OF_BIRTH=01.01.1971
ESTEID_PERSONAL_ID=47101010033
ESTEID_DOCUMENT_NR=AS0010876
ESTEID_EXPIRY_DATE=01.02.2017
ESTEID_PLACE_OF_BIRTH=EESTI / EST
ESTEID_ISSUING_DATE=01.02.2012
ESTEID_PERMIT_TYPE=
ESTEID_REMARK1=
ESTEID_REMARK2=
ESTEID_REMARK3=
ESTEID_REMARK4=

cdigidoc/digidoc-tool/jdigidoc

TODO Kirjutada cdigidoc, digidoc-tool ning jdigidoc rakenduste kohta. Tegu põhimõtteliselt sama asjaga, lihtsalt vastavalt libdigidoc, libdigidocpp ning jdigidoc teekide peal.

cdigidoc omab ka CGI režiimi, milles ta tagastab lihtsasti (näiteks PHP's) parsitavat teksti. (NB! cdigidoc on hetkel vigane - loe alt poolt)

Kahtlased kohad

03.05.2012 seisuga on cdigidoc rakendus vigane. Mingi hetk lisati võtmed -encrypt-sk ja -decrypt-sk, mis teevad SK spetsiifilist krüpteerimist (kõigepealt loovad DDOC konteineri, mis pannakse CDOC sisse), ent selle käigus lõhuti ära -encrypt ja -decrypt funktsionaalsus, millega sai teha n-ö tavalist (de)krüpteerimist.

Java üritab kaardilugejatega töötamiseks kasutada /usr/lib/libpcsclite.so, mis Debiani/Ubuntu peal pole selles kohas. Asja töötamiseks tuleb luua sümlink:

sudo ln -s /lib/libpcsclite.so.1 /usr/lib/libpcsclite.so      # Ubuntu
sudo ln -s /usr/lib/libpcsclite.so.1 /usr/lib/libpcsclite.so  # Debian

eToken

Koos eToken vahevaraga suudab PC/SC üles leida digitemplil olevad andmed. OpenSC seda aga (esialgsel testimisel) ei suuda.

Kui paigaldada eToken vahevara Linuxile, siis sellega on kaasas ka paar QT teegi moodulit, mille installer paneb /usr/lib/eToken kausta ning ütleb ld.so.conf'ile, et nüüd terve süsteem neid kasutaks. Minu (Tiidu) keskkonnas tekitas see hulga jama (näiteks Skype lõpetas töötamise), kuna kaasas olid QT versiooni 4.2.3 moodulid, ent ülejäänud süsteem kasutas 4.7.4.

Kui kasutada eTokenit VirtualBoxis jooksva Windowsiga (ka teiste OS'ide korral?), siis on vaja paigaldada VirtualBox Extension Pack - vastasel juhul kuvatakse küll krüptopulga kaardilugeja, ent arvatakse, et see on tühi.

Huvitavad meetodid

TODO Korrasta see peatükk: räägi miks ta olemas on ning täienda.

JDigiDoc

JDigiDoc meetodid suvalise baidijada allkirjastamiseks PIN1'ga (näiteks autentimise jaoks) - NB! ei kontrolli serdi kehtivust:

PKCS11SignatureFactory.openSession(false, slot, pin);
PKCS11SignatureFactory.getAuthCertificate(0, null);
PKCS11SignatureFactory.sign(data, 0, null, null);
DigiDocVerifyFactory.verify(data, signature, cert, false, null);


JDigiDoc meetodid sertifikaadi kehtivuse kontrolliks:

X509Certificate.checkValidity();
DigiDocVerifyFactory.verifyCertificate(X509Certificate cert, X509Certificate caCert);
NotaryFactory.checkCertificateOcspOrCrl(X509Certificate cert, boolean bUseOcsp); // hetkel katkine, kasutada järgmist meetodit
NotaryFactory.checkCertificate(X509Certificate cert); // kas kasutatakse OCSP või CRL määratakse konfifailis

(checkCertificateOcspOrCrl otsib sertifikaadi väljaandjat konfifailist vanade võtmete järgi, mis tõttu see uute konfifailidega ei õnnestu ning Bouncy Castle viskab meile NullPointerExceptioni)

libdigidocpp

libdigidocpp korral tuleb isiku tuvastamiseks luua oma alamklass PKCS11Signer'ist. Õige sertifikaadi valimise näide on EstEIDSigner'is (non-repudiation(1) lipu asemel kontrollime digital-signature lippu(0)) ning PIN lugemise näide on EstEIDConsolePinSigner'is.

OCSP kinnituse pärimiseks on OCSP::checkCert(X509* cert, X509* issuer, const std::vector<unsigned char>& nonce).

Näiterakendused

TODO: Siia mingi jutt selle kohta, mis on eeldused keskkonnale. Sh mis keskkonnas ja konfiga on testrakendused loodud.

Sõltuvused

Näitekood on loodud Ubuntu 11.10 ehk Oneiric Ocelot peal kasutades vaikimisi pakutavate pakkide versioone:

  • libdigidocpp 3.5.5814.662-ubuntu-11-04
  • gcc 4.6.1
  • Java 1.7.0_147
  • PHP 5.3.6-13ubuntu3.7
  • Apache 2.2.20

Eraldi on kasutatud veebist alla laetud JDigiDoc 3.6.0.157 teeki.

Need on arendamisel kasutatud versioonid - kood võib töötada ka vanematega. Kui mõne rakenduse jaoks on kindlad erinõudeid versiooni või keskkonna osas, siis on need selle juures välja toodud.

Keeled

C++

Kasutab libdigidocpp teeki, mida levitatakse DigiDoc 3 kliendi koosseisus. Eraldiseisvana seda arendajatele ei pakuta - küll on aga võimalik see alla laadida RIA Fedora/openSUSE/Ubuntu repositooriumitest ilma klientrakenduseta.

Testimisel ilmnes, et kui kasutada libcrypto 0.9.8 (millest libdigidocpp sõltub) asemel mõnda uuemat, siis tekivad segmentation fault'id: seega, kui süsteemi on paigaldatud uuem, võib olla vaja linkida see versioon käsitsi.

Näiteks:

gcc main.cpp /lib/libcrypto.so.0.9.8 -ldigidocpp

Vaikimisi kasutatakse rakendustes PIN küsimiseks enda loodud lahendust, mis sõltub unistd.h'st (mida Windowsil pole). libdigidocpp teegi SVN repositooriumis on EstEIDConsolePinSigner klass, mis töötab ka Windowsi all, ent 02.05.2012 seisuga ei ole RIA Ubuntu repodes olevas teegis. Kui see aga on olemas, siis võib kompileerides lisada võtme -DHAVE_ESTEID_CONSOLE_PIN_SIGNER selle kasutamiseks.

Java

Kasutab JDigiDoc teeki. Näitekoodis on kasutatud vaid klientrakenduste loomiseks, ent analoogselt on võimalik kirjutada ka serverrakendusi.

Java konfiguratsiooni fail

JDigiDoc teek kasutab Properties faili konfiguratsiooni haldamiseks.

Märkimisväärsed read selles failis:

  • DIGIDOC_DEFAULT_PROFILE - (hetkel) allkirjastamise rakendus ignoreerib seda ning kasutab alati TM ehk kehtivuskinnituse ning ajamärkidega profiili,
  • DIGIDOC_SIGN_PKCS11_DRIVER - kaardi PKCS11 API ohjur,
  • DIGIDOC_LOG4J_CONFIG - logimise konfiguratsiooni fail,
  • SIGN_OCSP_REQUESTS - kas allkirjastada OCSP päringud,
    • DIGIDOC_PKCS12_CONTAINER - allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi asukoht, PKCS12 formaadis,
    • DIGIDOC_PKCS12_PASSWD - parool allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi PKCS12 faili avamiseks,
    • DIGIDOC_OCSP_SIGN_CERT_SERIAL - allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi seerianumber,
  • DIGIDOC_CA_1_CERT#, DIGIDOC_CA_1_OCSP#_CERT, DIGIDOC_CA_1_OCSP#_CA_CERT - sertifikaatide asukohad; kasutada eesliidet jar://, et anda asukoht classpathist.

PHP

PHP's allkirjastamiseks ning allkirjade kontrollimiseks kasutatakse DigiDocService teenust. Tegu on SOAP-põhise tasulise veebiteenusega. Testimiseks ja arendamiseks on olemas ka tasuta testkeskkond. Et võimaldada teenusega suhtlus üle HTTPS'i on PHP'le vaja paigaldada cURL laiendus.

Krüpteerimise jaoks seda teenust kasutada ei saa, mistõttu on vaja mähist libdigidoc/libdigidocpp teegi ümber. (Mähist on võimalik kasutada ka allkirjastamiseks ning allkirjade kontrolliks, seega vabanedes nõudest kasutada DigiDocService't. Seda näitekoodis demonstreeritud ei ole, ent see käib analoogselt krüpteerimisega.)

DigiDocService teenuse liides on defineeritud WSDL'is, mille põhjal genereeritakse PHP klass teenuse kasutamiseks. Kuigi PHP 5 tuleb juba sisse-ehitatud SOAP kliendi ning WSDL põhjal klassi genereerimise võimaustega, kasutab näitekood kaasas olevat PEAR'ist pärit SOAP moodulit, tänu mille töötab kood ka vanemate versioonidega. Kood peaks töötama vähemalt PHP 4.3.4 peal, ent ei ole välistatud, et ka vanematel.

XML-failide ning DigiDoc konteinerite parsimiseks ja töötlemiseks kasutatakse kärbitud ning veidi muudetud varianti näitekoodist saadaval aadressil https://www.openxades.org/ddservice/. Kui kärbitud variandist puudub soovitud funktsionaalsus, siis on võimalik, et see on olemas täisversioonis.

Avalduste esitamise kasutusmall

TODO Teha mingi ilus arhitektuurijoonis, mis annaks ülevaate komponentide omavahelisest suhtlusest

Näitamaks erinevaid e-ID võimalusi ning nende omavaheliseks seostamiseks kasutatakse järgmist kasutusmalli:

Oletame, et meil on asutus, kellele saab esitada avaldusi. Selleks on neil püsti veebiserver veebivormiga. Suhtlus serveriga käib üle HTTPS ning nõuab, et kasutaja end tuvastaks[1]. Vormis on nime ning isikukoodi lahtrid eeltäidetud kasutaja sertifikaadilt saadud andmetega. Seejärel kirjutab kasutaja vormi oma avalduse, mille veebiteenus DigiDocService abiga paneb DigiDoc konteinerisse koos nime ja isikukoodiga[2.1]. Viimaks palutakse kasutajal konteiner veebilehitsejas allkirjastada[2.2].

Loodud konteiner edastatakse teisele teenusele, mis kontrollib allkirja[2.3] ning saadab automaatselt vastuse konteineris, mis on asutuse digitaalse templiga allkirjastatud[2.2] ning kasutaja sertifikaadil oleva avaliku võtmega krüpteeritud[3]. Kasutaja saab esitatud avalduse ning saadud vastuse oma arvutisse salvestada ning siis DigiDoc kliendiga uurida.

Paralleelselt veebivormiga on rakendus, kus kasutaja peab end tuvastama[4] ning mis koostab allkirjastatud konteineri juba kliendi arvutis[5, 6] ja saadab terves tükis samale teenusele mis veebivormgi. Lisaks avaldusele paneb rakendus konteinerisse ka ID-kaardi isikuandmete failis leiduva info[7]. Serveri vastus on sama, ent seekord krüpteeritakse ta ka lahti[8] ning allkirja kontrollitakse rakenduse sees[8], mitte DigiDoc kliendiga.

Seega kasutusmallis demonstreeritakse

  1. veebis isiku tuvastamist,
  2. DigiDocService kasutamist
    1. konteinerite loomiseks,
    2. allkirja andmiseks ja
    3. allkirja kontrollimiseks,
  3. faili krüpteerimist saaja sertifikaadiga,
  4. rakenduses isiku tuvastamist,
  5. rakenduses konteineri koostamist,
  6. rakenduses allkirja andmist,
  7. ID-kaardi isikuandmete faili lugemist,
  8. faili lahti krüpteerimist ning
  9. rakenduses allkirja kontrollimist.

Veebiserver

Veebiserveriks on kas Apache httpd või Microsoft IIS. Mõlemal juhul on vaja paigaldada PHP tugi ning server konfigureerida kasutama HTTPS'i ning küsima kasutajalt tema sertifikaati. Juhendi selleks leiab siit.

Kindlasti on vaja ka kontrollida kasutaja sertifikaadi kehtivust. Ei piisa vaid sertifikaadil oleva kehtivuse lõppkuupäeva kontrollist, kuna sertifikaadi väljaandja võib selle teatud põhjustel varem kehtetuks tunnistada. Kehtivuse kontrolliks on kaks valikut:

  • CRL, mis on nimekiri kõikidest kehtetuks tunnistatud sertifikaatidest. Selle puuduseks on, et nimekiri laetakse sertifitseerimiskeskuselt alla perioodiliselt, mistõttu pole andmed alati kõige värskemad.
  • OCSP, mis annab vastuse sertifikaadi kehtivuse kohta reaalajas, ent mille kasutamine on (erinevalt CRL'ist) tasuline. Rohkem infot siin.

Näiterakendustes kasutame kontrolliks OCSP'd.

Apache httpd

Alates Apache 2.3'st saab kasutada mod_ssl'i sisseehitatud OCSP klienti järgmiste direktiividega:

SSLOCSPEnable on
SSLOCSPDefaultResponder http://www.openxades.org/cgi-bin/ocsp.cgi  # tootekeskkonnas http://ocsp.sk.ee
SSLOCSPOverrideResponder on                                        # vajalik ainult selleks, et testimisel ka päris ID-kaartide kehtivuskinnitused saata
                                                                   # testkeskkonda ning mitte kaardil olevale aadressile - tootes võib selle direktiivi
                                                                   # välja jätta

Varasemates Apache versioonides tuleb OCSP kehtivuskinnitus teha rakenduse tasemel - juhendi selleks leiab siit.

Microsoft IIS

TODO Kirjeldada OCSP konfimist IIS'is, kuna eelnevad juhendid seda ei kata.

Veebivorm

Veebivorm on kirjutatud PHP's ning kasutab konteinerite koostamiseks ja allkirjastamiseks DigiDocService't. Lähemalt PHP kasutamise kohta loe keelte alt.

Veebivorm koosneb neljast lahtrist, millest kolm (eesnimi, perenimi ja isikukood) on eeltäidetud isiku tuvastamisel saadud andmetega. Vormi esitamisel saadetakse päringuga lahtrite sisu ja kasutaja allkirjastamissertifikaat ning selle seerianumber (kuigi seerianumbrit oleks võimalik ka sertifikaadilt lugeda on parem lasta see töö ära teha kliendi poolel). Vormi sisestatud andmetest luuakse tekstifail, mis salvestatakse serveris ajutisse kausta. DigiDocServicega alustatakse uus seanss ning luuakse konteiner, kuhu pannakse vastloodud faili räsi (StartSession). Kuigi teenusele on võimalik saata ka algfailid, on privaatsuse ning andmemahu mõttes parem piirduda räside saatmisega. Seejärel valmistutakse ette konteineri allkirjastamiseks, mis tähendab, et DigiDocService'le saadetakse kasutaja sertifikaat ning allkirja metainfo s.t roll ja asukoht (näitekoodis kasutatakse nendeks konstante, kuna nende kasutajalt küsimine on triviaalne ning ei vaja eraldi näidet). Vastuseks saadetakse konteineri räsi, mida klient peab allkirjastama (PrepareSignature).

Kasutajale kuvatakse järgmine leht, millel on allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi seerianumber ning allkirjastatav räsi. Kasutaja vajutab nupule "Allkirjasta", mille peale antakse tööjärg üle JavaScript teegile, millega hangitakse kasutajalt allkiri räsile. Räsi saadetakse järgmise päringuga tagasi veebivormile, mis viib allkirjastamise lõpuni (FinalizeSignature), laeb allkirjastatud konteineri alla (GetSignedDoc) ning lõpetab seansi(CloseSession). Saadud konteineris asendatakse failide räsid nende päris sisuga ja saadetakse avaldusi töötlevale serverile ning salvestatakse ajutisse kausta, kust kasutaja neid hiljem alla laadida saab. Avaldusele saadud vastus salvestatakse samamoodi ajutisse kausta ning pakutakse alla laadimiseks.

Avaldusi töötlev teenus

TODO Kirjutada avaldusi töötleva teenuse tööst ning kasutamisest.

Avaldusi töötlev teenus toimib samamoodi nagu veebivorm: kirjutatud PHP's, kasutab DigiDocService't ning jookseb Apache või IIS peal. Erinevalt veebivormist ei allkirjastata konteineri räsi veebilehitsejas EstEID pluginaga, vaid PHP rakenduses. Lisaks krüpteeritakse vastus kasutades mähkurit libdigidoc/libdigidocpp teegi ümber. (TODO: kumba kasutame?)

Avalduste rakendus

TODO Kirjutada rakenduse tööst ning kasutamisest.

Tegu on käsurearakendusega, mis kasutajalt ja isikutunnistuselt saadud info põhjal loob avalduse, paneb selle konteinerisse ja allkirjastab ning saadab avaldusi töötlevale teenusele. Vastuseks tuleb uus konteiner, mille see krüpteerib lahti, kontrollib allkirja ning siis kuvab sisu kasutajale. Rakendus on algselt kirjutatud Javas ning seejärel porditud .NET'i. Mõned alamosad on ümber kirjutatud ka C++'i, kuid kuna selle kasutamine on piisavalt sarnane Javale, siis polnud vajadust tervet rakendust ümber portida.

Algselt käivitades küsitakse kasutajalt sisendit avaldusele - tegu on lihtsa, üherealise tekstisisestusega. Kuna JDigiDoc teek oskab kasutada vaid kettale salvestatud faile [TODO kontrollida üle uue versiooniga], siis salvestame sisestatud info ajutisse faili. Samuti salvestame ajutiselt kettale kaardilt loetud isikuandmed (JDigiDoc teek isikuandmete faili lugemist ei toeta[TODO kontrollida üle uue versiooniga], mistõttu tehakse seda käsitsi lähtudes EstEID kaardi kasutusjuhendist). Andmed pannakse konteinerisse ning allkirjastatakse - viimase käigus kontrollitakse ka allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi kehtivust. Peale seda kontrollitakse igaks juhuks üle, et konteiner verifitseerub ning see kirjutatakse kettale.

TODO Praegu kirjeldab hetkeseisu. Kui rakendus uueneb, siis uuendada ka wikit.

Allkirjastamise rakendus

(NB! Kui JDigiDoc ning libdigidoc uuenesid, siis kaaskirjas mainiti, et BDOC pole hästi juurdunud ning kuna on tulemas muudatused, siis ei tasugi juurutada. Kas need rakendused peaks ümber tegema DIGIDOC-XML 1.3 peale?)

Käsurea utiliit, millele antakse ette nimekiri failidest ning tulemuseks on BDOC konteiner allkirjastatud failidega ja OCSP kehtivuskinnitusega.

C++

Kasutus:

./sign infile:mimetype... outfile
  • infile - failid, mida allkirjastada
  • mimetype - allkirjastatava faili MIME tüüp, nt text/plain
  • outfile - loodava BDOC konteineri nimi, soovitatav laiendus .bdoc

Java

Kasutus:

java JavaSign [-cfg config] infile... outfile
  • config - kasutatav konfiguratsioonifail, vaikimisi otsitakse praegusest kaustast jdigidoc.cfg
  • infile - failid, mida allkirjastada
  • outfile - loodava BDOC konteineri nimi, soovitatav laiendus .bdoc

Vajab Java versiooni 1.7 või uuemat, kuna allkirjastatava faili MIME tüübi tuvastamiseks kasutatakse Files klassi.

Isikutuvastuse rakendus

Käsurea utiliit, mis teeb kindlaks, kas kasutajal on ligipääs sertifikaadile vastavatele privaatvõtmele ehk kas ta teab ID-kaardi PIN1'e.

C++ puhul käivitatakse rakendus ilma argumentideta, Java puhul on võimalik anda valikuline argument -cfg config, mis töötab nii nagu allkirjastamise rakenduse puhul. Kasutaja sisestab lugejas oleva kaardi PIN1 ning kuvatakse vastus, kas isiku tuvastamine õnnestus või mitte. Kui peaks tekkima mingeid muid tõrkeid (nt. on ID-kaardil olev sertifikaat kehtetu), siis kuvatakse vastav veateade.

(NB! C++ rakendus hetkel OCSP kontrolle läbi ei vii, kuna libdigidocpp ei võimalda seda. Lähiajal lisan funktsionaalsuse kasutades libdigidoci. - Kas seda on üldse vaja, kuna sai kokku lepitud, et isikutuvastus tehakse Javas?)

Piiriülene eID

RISO veebist (http://www.riso.ee/wiki/EID2011-12-09):

Baastarkvara probleem on Linuxite tugi, kus tarkvara on ajaliselt maas Linuxite reliisidest, näiteks Ubuntu puhul ühe põlvkonna võrra. Ettepanek on toetada üksnes Ubuntu distributsiooni kui enimlevinut ja ülejäänute Linuxite jaoks valmistada lähtekoodi pakid koos kompileerimisjuhendiga. Senine arendushange on keskendunud peamiselt lõppkasutaja toele. Lisaks sellele vajab lahendamist korporatiivlahenduste tugi, tugi serverlahendustele ja .net platvormi tugi. Koostamisel on statistika, et saada paremat ülevaadet platvormidest. Kaardistatakse Windows serverite ja .net platvormil baseeruvate lahenduste vajadus. Serverikeskkonna tellimisel ja platvormi valiku peab teadma, millisele on võimalik ID-kaardi tugi ehitada.