EID toorik

Allikas: eid.eesti.ee
Jump to navigation Jump to search

Elektroonilise identiteedi (e-ID)
rakendusjuhend tarkvaraarendajatele

(toorversioon)

Sisukord

Sissejuhatus

Projekti eesmärk

Vastavalt Riigi Infosüsteemi Ameti ja Cybernetica AS vahel 30.03.2012 sõlmitud lepingule ning Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames koostas Cybernetica AS elektroonilise identiteedi (e-ID) rakendusjuhendi tarkvara arendajatele ja viis läbi vastavad analüüsid ja uuringud. Projekt kestis 30.03.2012 - 31.10.2012.

Valminud rakendusjuhend annab vajalikud tehnilised alusteadmised e-ID kasutuskeskkondade loomiseks. e-ID all mõistetakse Eesti ID-kaarti, digitaalset isikutunnistust (digi-ID-d), elektroonilist elamisloakaarti, digitaalset templit ja mobiil-ID-d ning eraldi väljatoodud juhtudel ka teiste riikide elektroonilisi identiteete.

Juhend on jaotatud kaheks põhiosaks:

  1. e-ID tutvustus ja selle kasutusvõimaluste hetkeseis;
  2. Lähtekoodinäidised keeltes C++, PHP, Java, Javascript ja .NET, suunitlusega platvormidele MS Windows ja Linux. Tellija soovil ja projekti mahupiirangutest tulenevalt ei käsitle juhendi see redaktsioon platvormi MacOS X.

Kaasatud siht- ja ekspertgrupi esindajad

Lisaks Cybernetica AS spetsialistidele olid projekti kaasatud järgmised asjatundjad ja kliendi esindajad.

  • Aho Augasmägi (Codeborne)
  • Ahto Jaago (SK)
  • Ivar Jung (SMIT)
  • Jaan Murumets (SK)
  • Jargo Kõster (Innovaatik)
  • Liisa Lukin (SK)
  • Mark Ehrlich (RIA)
  • Marko Alas (Swedbank)
  • Martin Paljak (Logica, Ideelabor, OpenSC Project)
  • Piret Aro (RIA)
  • Taavi Valdlo (RISO)
  • Veiko Sinivee (Sunset Software OÜ / SEB IT Partner OÜ)
  • Ülar Kohari (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus)

Sihtgrupp, eeldused

Töö sihtrühmaks on ettevõtete IT-arhitektid ja tarkvaraarendajad, samuti IT-arenduste tellimise eest vastutavad isikud. Juhendi tekstiosa eeldab avaliku võtmega infrastruktuuri (PKI) põhiterminite ja põhimõistete nagu "digitaalsignatuur", "sertifikaat" jmt tundmist. Juhendi lähtekoodiosa eeldab vastava programmeerimiskeele või -raamistiku tundmist. Töö sihtrühmaks ei ole lõppkasutajad.

Lühendid

Lühend Tähendus v selgitus
DAS Digitaalallkirja seadus
ITDS Isikut tõendavate dokumentide seadus
RIA Riigi Infosüsteemi Amet
RISO Riigi infosüsteemide osakond
SK AS Sertifitseerimiskeskus
SMIT Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
STORK Secure Identity Across Borders Linked

eID lühitutvustus

Mis on mis

Eestis reglementeerib eID kasutamist Digitaalallkirja seadus[1] ja Isikut tõendavate dokumentide seadus[2], mille alusel väljastatakse Eesti ID-kaarti.[3]

ID-kaart

ID-kaart (EstID) on kohustuslik isikut tõendav dokument, mida saab kasutada elektroonselt digiallkirja (tehnilises mõttes digisignatuuri) andmise ja isikutuvastamise funktsioonides. ID-kaardile on salvestatud kaks sertifikaati: 1) sertifikaat digitaalseks isikutuvastuseks ning e-posti allkirjastamiseks ja krüpteerimiseks; 2) sertifikaat digitaalseks allkirjastamiseks, mille abil saab kaardiomanik anda kehtiva digitaalallkirja. Need sertifikaadid kehtivad 5 aastat.

Digitaalne isikutunnistus

Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on riiklik digitaalne dokument, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalallkirja. Erinevalt ID-kaardist ei kanta Digi-ID-kaardile isiku nime, fotot ega muud teavet, mis võimeldaks kaarti kasutada visuaalse isikut tõendava dokumendina. Krüptograafia seisukohast on tegu samasuguse kiipkaardiga nagu ID-kaart. Seetõttu kasutab SK Digi-ID sertifikaatide väljastamisel samu üldpõhimõtteid, ESTEID-kaardi sertifitseerimispoliitikat ning ESTEID sertifikaatide profiili. Samal põhjusel käsitleb juhend Digi-ID-d ja ID-kaarti samaväärsena. Digitaalne isikutunnistus antakse välja kehtivusajaga kolm aastat.

Tähelepanu: Digi-ID ja ID-kaardi sertifikaadid pole n-ö ristkasutatavad, ehk kui näiteks krüpteerida dokument digi-ID serdiga (ESTEID DIGI-ID), siis seda ID-kaardiga (ESTEID) avada ei saa.

Digitaalne tempel

DAS[1] määratlus (§ 211 lg 1 p 1):

 Digitaalne tempel on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud 
 andmete kogum, mida digitaalse templi sertifikaadi omanik kasutab tõendamaks digitaalse dokumendi 
 terviklust ning oma seost sellise dokumendiga.

Digitaalne tempel e. digitempel on AS-i Sertifitseerimiskeskus firmapärane teenus, mille abil saavad juriidilised isikud (nt ettevõtted) anda digiallkirju dokumentidele, millega lisatakse dokumendile kinnitus, et dokument pärineb allkirjastanud ettevõttest ning et dokumenti ei ole vahepeal muudetud. Allkirjastada (sh mass-allkirjastada) saab nt arveid, maksekorraldusi, kinnitusi, tunnistusi jne. Teenuse tellimisel väljastab SK ettevõttele USB-krüptopulgal X.509-sertifikaadi.

Tehnoloogiliselt on digitempel analoogiline digiallkirjale (teda võibki pidada juriidilise isiku digiallkirjaks) -- templi kasutamisel luuakse andmete allkirjastamisel DigiDOC-vormingus konteiner samamoodi nagu ID-kaardi või Digi-ID kasutamisel. Ainus vahe on selles, et erinevalt isiklikust digitaalallkirjast võib asutuse digitaalne kinnitus olla tekitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Seetõttu lisanduvad digitaalseks kinnitamiseks väljastatud sertifikaadi semantikasse nn. kinnituspõhimõtted (signing policy), mis kirjeldavad digitaalse kinnituse otstarvet, tekitamise viisi jms. spetsiifikat.

Asutuse digitaalsel kinnitusel on kaks põhilist kasutusjuhtu:

  1. Kinnituse lisamine digitaalselt allkirjastatud dokumendile – sellisel juhul tekib dokumendile asutuse mõõde ning allkirjastanud isikule allkirjastamise kontekst.
  2. Automaatselt genereeritud digitaalsed kinnitused (ilma digitaalallkirjata) – nt mitmesugused tõendid ja väljavõtted, mille puhul on hiljem võimalik tõendada info terviklust, päritolu ja moodustamise konteksti.

Digitempli andmise kord ja tõestusväärtus on reguleeritud seadusega, sertifitseerimisteenuse osutaja sertifitseerimispõhimõtetega ja templi andja tembelduspõhimõtetega.[4]

Elektrooniline elamisloakaart

Elektrooniline elamisloakaart väljastatakse ID-kaardi asemel Eestis elavatele välismaalastele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, ning sinna kantakse elamisloa andmed. ID-kaardi ja elamisloakaardi funktsionaalsus elektrooniliste teenuste kasutamiseks on sama. Ka elamisloakaardiga saab digitaalselt isikut tuvastada ning allkirja anda. Peamine erinevus seisneb selles, et Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele välja antava ID-kaardiga saab Euroopa Liidu piires reisida, elamisloakaardiga väljaspool Eestit reisida ei saa. Teise erinevusena sisaldab elamisloakaart kontaktivaba kiipi, kuhu on salvestatud kasutaja sõrmejäljekujutised ja näokujutis. ID-kaardil kontaktivaba kiip puudub. Elamisloakaart kehtib kuni 5 aastat, kuid mitte kauem kui kehtib isikule välja antud elamisluba või elamisõigus.

Mobiil-ID

Mobiil-ID on elektrooniline isikut tõendav dokument, mis võimaldab elektroonilist isikutuvastamist ja digitaalset allkirjastamist mobiiltelefoni abil, kus telefon koos vastava SIM-kaardiga täidab ühel ajal nii ID-kaardi kui ka kaardilugeja funktsiooni. Erinevalt ID-kaardist ei ole võimalik Mobiil-ID sertifikaate kasutada dokumentide krüpteerimiseks. Mobiil-ID sertifikaadid kehtivad 3 aastat.[5]

Alates 01.02.2011 välja antud Mobiil-ID puhul on tegu digitaalse isikutunnistusega, mille väljaandmine toimub isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel.[6]

Mobiil-ID kasutamiseks on vajalik teenust võimaldav spetsiaalne SIM-kaart, mille saamiseks tuleb sõlmida teenusleping mobiilioperaatori juures. Mobiil-ID muutub kasutatavaks pärast aktiveerimist Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilises taotluskeskkonnas.

TODO: kirjutame järgmised infokillud lahti:

Isikutuvastamine

Isikutuvastamine Mobiil-ID abil toimub järgmiselt:[7]

  1. Kasutaja sisestab oma telefoninumbri ja/või isikukoodi ning viimase välja andnud riigi koodi. Need andmed edastatakse teenusele DigiDocService.
  2. DigiDocService kontrollib OCSP abil üle, et kasutaja Mobiil-ID isikutuvastuse sertifikaat kehtib.
  3. DigiDocService samaaegselt
    • saadab mobiiloperaatorile isikutuvastuse päringu (mis edastab selle kasutaja telefonile) ning
    • tagastab kontrollkoodi ja kasutaja sertifikaadi.
      • NB! Teenus tagastab kõigest tuvastatava isiku sertifikaadi—see ei tähenda, et kasutaja oleks autenditud.
  4. Rakendus kuvab kasutajale isikutuvastuspäringu kontrollkoodi.
  5. Rakendus hakkab perioodiliselt käima teenuse DigiDocService käest isikutuvastuspäringu olekut küsimas.
    • Olekupäring on võimalik teha ka sünkroonselt, s.t DigiDocService hoiab ühendust lahti ning ei tagasta midagi enne, kui mobiiltelefonilt on tulnud vastus.
  6. Kasutaja telefonil kuvatakse teade isikutuvastuspäringu kohta ning ta kinnitab, et telefonil kuvatav kontrollkood langeb kokku rakenduse poolt kuvatavaga.
  7. Kasutaja sisestab Mobiil-ID PIN1, teenuse poolt saadetud väljakutse (challenge) allkirjastatakse SIM-kaardil oleva salajase võtmega ning tulemus saadetakse mobiiloperaatorile, mis edastab selle teenusele DigiDocService.
  8. Järgmine kord, kui rakendus tuleb teenuselt küsima, mis on päringu olek, vastatakse, et kasutaja on autenditud.

Digitaalne allkirjastamine

Allkirjastamine käib sarnaselt isikutuvastamisega, järgmiste erinevustega:

  • Teenusele saadetakse allkirjastatavad dokumendid või nende räsid ning Mobiil-ID allkirja küsitakse hoopis nende räsile, mitte juhuarvule.
  • Allkiri antakse digitaalallkirjastamise salajase võtmega, mitte isikutuvastamise omaga. Sellest tulenevalt peab kasutaja sisestama PIN 2, mitte PIN 1.

Eelneva tulemusena moodustab teenus allkirjastatud konteineri, mille rakendus saab alla laadida. Kui alguses saadeti teenusele vaid allkirjastatavate dokumentide räsid, siis lisasammuna peab konteineris asendama räsid dokumentide endiga.

Ülevaade eID rakendusvõimalustest

Isiku autentimine

TODO

Digiallkirjade andmine

  • Veebirakendustes on ID-kaardiga allkirjastamise jaoks loodud JavaScripti teek, mille programmeerimisliides (API) on ühtne ning võimaldab erinevaid allkirjastamispluginaid – sõltumata kasutaja operatsioonisüsteemist ja brauserist – ühte moodi kasutada. Täpsem info siit.
  • Mobiil-IDga allkirjastamine ja autentimine on käsitletud siin.

TODO

Digitembeldamine

Täpsem info siit. TODO

Krüpteerimine / dekrüpteerimine

ID-kaart võimaldab faile krüpteerida ja dekrüpteerida, kasutades ID-kaardi autentimissertifikaati. Funktsioon on mõeldud eelkõige failide turvaliseks transpordiks, vastandina andmete pikaajalisele säilitamisele. Standardile XML-ENC vastavad vahendid krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks on saadaval DigiDoci teekides, lisainfot leiab vastavalt id.ee lehelt.

Tähelepanu: Aegunud või uuendatud sertifikaadiga ega ka uue ID-kaardiga ei saa eelmise sertifikaadiga krüpteeritud dokumenti dekrüpteerida.

Alternatiivsed rakendamisvõimalused

  • transpordikaart, s.t eelkõige ID-pilet. Viimane kujutab endast keskserveris olevat andmebaasi, kus isikukoodidega on seostatud vastavad sõiduõigused, enamasti teatud tüüpi kuukaardid. Sõiduõiguse kontrollimisel kasutatakse ID-kaardi lugejaid selleks, et kiiresti ja mugavalt tuvastada reisija isikukoodi -- ID-kaart ise ei sisalda mingit infot sõiduõiguse kohta.
  • raamatukogukaart
  • kliendikaart (lojaalsuskaart)
  • ukse- või pääsukaart

Üldteavet arendajatele

Jaotis sisaldab teavet, mida saab ära kasutada nii olemasolevate kui ka uute rakenduste arendamisel.

Arendusvahendid

Kuna ei saa eeldada, et igal arendajal või arendushuvilisel on võimalus osta Windowsi ja arendusvahendite litsentsid, siis on alljärgnevalt toodud legaalsed võimalused nende proovimiseks.

Soovitatav operatsioonisüsteem on Windows 7 põhjusel, et Windows XP tugi lõpeb täielikult 8.04.2014, aga Windows 7'l 14.01.2020.

Testimisvahendid

AS-ist Sertifitseerimiskeskus saab tellida testotstarbelisi ID-kaarte, digi-IDsid ja digitempleid (eToken krüptopulgal). Digitempli puhul on võimalik tellida kohandatud väärtustega subjektiväli (CN, Common Name). Hinnakirja ning täpsustava teabe leiab SK testkaartide lehelt.

Testkaartide kasutamiseks tuleb paigaldada ka testsertifikaadid: Windowsis on selleks testsertifikaatide pakk ning Linuxis kas esteidcerts-dev või esteidcerts-devel pakk (olenevalt pakihaldurist).

eToken-krüptopulga kasutamine

Kirjutamise hetkel on eToken-krüptopulk SK poolt toetatud ainult Windows-keskkonnas ning kõik vajalik allalaetav aadressilt: https://installer.id.ee/media/SafeNetAuthenticationClient_8_1_SP1Windows.zip.

Linux jt platvormid on SK poolt testimata ja toetamata, kuid vastavaid eTokeni draivereid on nad nõus teadlikule kasutajale jagama. Konteiner, mis sisaldab kõike vajalikku Linuxile koos dokumentatsiooniga on allalaetav aadressilt: https://installer.id.ee/media/SafeNetAuthenticationClient_Linux_8.1.zip.

Toetatud tarkvara:

  • Red Hat Enterprise 5.4 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel
  • CentOS 5.4 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel
  • SUSE Linux Enterprise 11 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel
  • Fedora 11 (32-bit)
  • Fedora 12 (32-bit)
  • Ubuntu 9.10 (32-bit)
  • Ubuntu 10.04 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel

Pakid sisaldavad endas mitmeid utiliite, ent oluliseimaks on seal leiduvad draiverid ning PKCS#11 moodulid. Viimaste asukohad on %SYSTEMROOT%\System32\eToken.dll (Windows) ning /lib/libeToken.so.8 (Linux; lõpus olev number sõltub versioonist) — neid läheb vaja, kui on soovi PKCS#11 API kaudu digitempliga suhelda.

Isikuandmete faili kasutamine

Infoturbe koosvõime raamistik [8] sätestab: ID-kaardi isikuandmete fail sisaldab sama informatsiooni, mis on kaardile kantud visuaalselt. See sisaldab kaardiomaniku nime, kaardi kehtivuse aega ja muud sarnast. Oluline on, et see sisaldab ka kaardiomaniku isikukoodi. Kui omanik sisestab kaardi kiipkaardilugejasse, on süsteemil võimalik sealt kiirelt välja lugeda isikukood ja kasutada seda oma edasistes toimingutes.'

Isiku tuvastamist ID-kaardi isikuandmete faili abil on mõistlik kasutada kohtades, kus on võimalik ka visuaalne isikutuvastamine (näiteks piiri ületamisel).

ID-kaardil sisalduvad andmed

Allolevaid andmeid saab lugeda ilma PIN-koodi sisestamata (piisab, kui kaart on lugejas).

Omaniku andmed:

  • eesnimi
  • keskmine nimi
  • perekonnanimi
  • sünnipäev
  • sünnikoht
  • isikukood
  • rahvus
  • sugu
  • elamisloa tüüp

ID-kaardi enda kohta saab lugeda järgmiseid andmeid:

  • ID-kaardi seerianumber
  • ID-kaardi aegumise aeg
  • ID-kaardi väljaandmise aeg

Kaardi üheseks indentifitseerimiseks on võimalik kasutada infot failist FID=EEEE/5044 (Personal Data File).[9]

Isikuandmete faili kasutamine veebis

Uue Digidoc-pluginaga pole võimalik lugeda ID-kaardilt isikuandmete faili. Ainus võimalus faili lugemiseks (SK kommentaar 31.05.12) on kasutades ID-kaardi tarkvaraga kaasasolevat utiliiti eidenv.exe. Seetõttu rakendusjuhend seda alamteemat ei käsitle.

ID-kaardi @eesti.ee meiliaadressi kasutamine

ID-kaardi autentimissertifikaadis sisaldub ka riigi poolt kaardiomanikule omistatav eluaegne meiliaadress kujul Eesnimi.Perenimi_XXXX@eesti.ee, kus XXXX on juhuslikult genereeritud neljakohaline arv. Alates 2005. aastast väljastatakse sertifikaatide uuendamisel ja uute ID-kaartide väljastamisel e-posti aadress kujul Eesnimi.Perenimi@eesti.ee; juhul, kui sama ees- ja perenimega isikuid on mitmeid, saavad järgnevad isikuid aadressi kujul Eesnimi.Perenimi.N@eesti.ee, kus N on järjenumber. Eelmised aadresskujud jäävad samuti kehtima.

Failivormingud

DDOC

DigiDoc failivorming on standardi ETSI 101 903 (XML Advanced Electronic Signatures – XAdES) profiil "XAdES-X-L". Antud standard kirjeldab digitaalallkirjastatud dokumentide struktuuri ning profiil võimaldab allkirjaga siduda järgnevad allkirjastatavad atribuudid:[10]

  • Allkirjastamiseks kasutatav sertifikaat
  • Allkirjastamise aeg
  • Allkirjastamise asukoht
  • Allkirjastaja roll või resolutsioon
  • OCSP serveri sertifikaat
  • OCSP vastus

DigiDoc konteiner on sisuliselt XML-dokument, mille elementideks on algfailid või nende asukohad ning räsid, failidega seotud allkirjad ja igas allkirjas sisalduvad allkirjastaja sertifikaat, kehtivuskinnitus ja kehtivuskinnituse teenuse sertifikaat.

DigiDoc failivormingu versioon 1.0 kandis nime SK-XML, kuid kõik järgnevad kannavad nime DIGIDOC-XML. Failivormingu versioon on kirjutamise hetkel 1.3.

Kõik seda vormingut järgivad allkirjastatud konteinerid kannavad laiendit .ddoc.[10]

BDOC

BDOC on uus digitaalallkirja vorming, mis on loodud selleks, et asendada Eesti-spetsiifiline DDOC digitaalallkirja vorming.

Suurim erinevus DDOC-vormingust on OpenDocument[11] standardi järgimine: selle tulemusena on tegu zip-konteineriga, milles on allkirjastatud failid ning allkirjad üksteistest eraldatud. Tänu selle on BDOC-konteinerit võimalik avada iga zip-formaati tundva rakendusega ning seal sees olevad failid lihtsalt loetavad - erirakendusi nagu DigiDoc klient on vaja ainult algfailide tervikluse ja allkirjade kontrollimiseks.

Kuna ZIP on pakitud vorming, võivad BDOC-vormingus failid olla DDOCist oluliselt väiksemad. Lisaks on BDOC-failide meili teel edastamine paremini toetatud, kuna DDOC-vormingus dokumentide edastamisel on esinenud probleeme (osad meiliserverid filtreerisid DDOC-vormingus manused välja).[12]

Täpsemat tehnilist infot hetkel kasutuses oleva BDOC-vormingu kohta saab lugeda Eesti standardidokumendist EVS 821:2009.

Tarkvaraarendajad peaksid arvestama, et 2012 seisuga on käimas BDOC-vormingu uuendused seoses uue rahvusvahelise ASiC allkirja konteineri standarditega (ETSI TS 102 918, ETSI TS 103 171, ETSI TS 103 174), mistõttu tuleb kirjutamishetkel toetatud BDOC-vormingus veel muudatusi. Kuna hetkel kasutuses olev BDOCi standardile vastav allkiri ei ole infosüsteemides kasutust leidnud, siis soovitab SK seda ka lähitulevikus mitte juurutada. See võimaldab tulevikus uuele rahvusvahelisele standardile valutumat üleminekut. Ajakohane info BDOC-vormingu kohta on kättesaadav aadressilt http://ww.id.ee/bdoc.

Ülaltoodud põhjustel ei käsitle BDOCi praegu ka näiterakendused.

CDOC

CDOC-vormingu puhul järgitakse XML Encryption Syntax and Processing (XML-ENC) standardis väljatoodud struktuuri. Krüpteerimise kohta saab rohkem lugeda krüpteerimise peatükist.

Konteineriks on XML-dokument juurelemendiga EncryptedData - selle sees on:

  • krüpteerimisalgoritmi AES-128-CBC identifikaator,
  • sümmeetriline võti krüpteeritud kujul (iga vastuvõtja jaoks eraldi):
    • krüpteerimisalgoritmi RSA 1.5 identifikaator,
    • vastuvõtja nimi,
    • vastuvõtja sertifikaat (mille avalikku võtit kasutati krüpteerimiseks),
    • võti krüpteeritud kujul
  • sisalduvate andmete metainfo:
    • algfaili nimi,
    • faili suurus,
    • faili MIME tüüp,
  • algandmed krüpteeritud kujul.

Kuigi XML-ENC toetab suvalise hulga failide krüpteerimist, kasutatakse DigiDoc rakendustes lähenemist, mille korral pannakse kõik algfailid DDOC-konteinerisse ning siis krüpteeritakse see üks fail.

eID kasutamine olemasolevate rakendustega

Töölauarakendused

Enne kirjutamist tuleb teha konkreetselt piiritletud valik (nt Outlook ja seal krüpteerimine, signeerimine)

ID-kaardiga sisselogimine Windowsisse

Domeeni sisselogimine

Domeeni logimine on ID-kaardi baastarkvaras toetatud alates versioonist 3.5 ning oma domeeni seadistamiseks lisakomponente installeerida ei ole vaja. Küll aga pakub SK süsteemiülematele juhendit ja skripti, mis võimaldavad sertifikaatide kergemat haldust Windows Vista, Windows 7 ja Windows Server 2008 käitavates klientarvutites.

Domeeni logimist soovitatakse kasutada koos autentimissertifikaatide kehtivusinfot väljastava kehtivuskinnitusteenusega, mille kohta saab lisainfot SK autentimise OCSP lehelt.

Alternatiivse lahendusena on võimalik kasutada IDLogin komponenti, mida pakub litsentsitasu eest JaJa Arendus

Eraldiseisvasse arvutisse sisselogimine

Windowsi kiipkaardiga sisselogimise tugi on aga sisse-ehitatud ainult domeenidel; eraldiseisvates arvutites see puudub. Selle lisamiseks saab kasutada EIDAuthenticate rakendust:

  1. Laadida alla ning käivitada paigalduspakk aadressilt http://www.mysmartlogon.com/products/eidauthenticate.html
  2. Windowsi juhtpaneelist käivitada sinna lisatud valik "Smart Card Logon"
    • Valikulise sammuna, saab siin vajutada "Check online database for known incompatibilities" peale, et veenduda, kas käesolev kaart toimib rakendusega. Kõik Eesti ID-kaardid peaksid sobima.
  3. Valida "Use preconfigured card", kuna ID-kaartidel on juba vajalikud sertifikaadid olemas.
  4. Kahest pakutavast valida esimene, isikutuvastussertifikaat. Õige sertifikaadi valikut kinnitab see, kui "Crypto" ning "Encryption" lõikudes on kõik korras—allkirjastamissertifikaadi puhul kuvatakse mõlemas vead.
    • Kuna isikutuvastussertifikaadi peal puuduvad rakenduse soovitud Extended Key Usage bitid, siis "Trust" all kuvatakse viga. Sellest mööda saamiseks tuleb vastav kontroll lihtsalt välja lülitada, vajutades "Don't check EKU" peale.
    • Kui kuvatakse veateade, et sertifikaat pole usaldatud, siis peab veenduma, et ID-kaardi väljaandja sertifikaadid oleks arvutisse paigaldatud (eriti kehtib see testkaartide korral, mille väljaandja sertifikaate ei paigaldata baastarkvara raames).
  5. Järgmisele lehele liikudes küsitakse kontoparooli, mida on vaja kasutaja sisselogimiseks. Samuti tasub võtta valik "Launch a test after the completion of this wizard", et veenduda seadistuse korrektsuses.
    • Kuigi rakendus töötab ka juhul, kui kasutajal pole parooli, ei oma see suurt mõtet, kuna siis saab ka vaevatult ilma ID-kaardita sisse logida.
  6. Edasi liikudes küsitakse kasutajalt testimiseesmärgil PIN 1 ning kui kõik õnnestus, siis on seadistamine lõpetatud.

Kui edaspidi arvuti sisselogimisekraanil sisestada rakendusele tuttav ID-kaart, siis tekib lisavalik "Smart card credential", millega saab pärast PIN 1 sisestamist kaardiga seotud kontosse sisse logida.

ID-kaardiga sisselogimine Linuxisse

ID-kaardiga sisselogimist Linuxis on võimalik teha kasutades OpenSC projekti PKCS#11 PAM autentimismoodulit.[13]

Lisainfot saab ametlikust dokumentatsioonist, millel ka järgnev põhineb.

Paigaldamine

Debiani-põhistel distributsioonidel saab vajaliku mooduli libpam-pkcs11 pakist. Teistes distributsioonides võib see moodul samuti pakihalduriga kättesaadav olla.

Kui valmisehitatud pakki aga ei leidu, siis tuleb moodul ehitada lähtekoodist. Kood on kättesaadav ametlikult kodulehelt ning ehitamine ja paigaldamine käib "tavaliselt":[14]

$ ./configure
$ make
# make install

Seadistamine

Paki seadistamine:[14][15]

  1. Luua kaust /etc/pam_pkcs11/ seadistuste jaoks.
  2. Kopeerida näitekonfiguratsioon sinna kausta ning panna nimeks pam_pkcs11.conf. Debiani-põhistel distributsioonidel asub näide /usr/share/doc/libpam-pkcs11/examples/pam_pkcs11.conf.example.gz (sel juhul tuleb ta kindlasti ka enne lahti pakkida). Lähtekoodis asub see etc/ kaustas.
  3. Luua kaust /etc/pam_pkcs11/cacerts/ ning sinna laadida sisselogimiseks kasutatavate sertifikaatide väljaandjate sertifikaadid. Eesti ID-kaartide puhul on väljaandjaks SK ning sertifikaadid kättesaadavad nende kodulehelt.
  4. Pakiga on kaasas utiliit pkcs11_make_hash_link (lähtekoodis asub see kaustas tools/), millega saab lihtsalt luua viitu sertifikaatidele kasutades nende räsisid. See on vajalik selleks, et leida õige sertifikaat kiirelt tema räsi järgi, ent siiski säilitada inimloetavad nimed.
    # pkcs11_make_hash_link /etc/pam_pkcs11/cacerts/
    • Näiteks kahe eespool välja toodud testsertifikaadi puhul on viidad vastavalt 600c2b9f.0 ja ecc5099c.0.
    • NB! pkcs11_make_hash_link on vigane ning ei pane sertifikaatide failinimesid jutumärkidesse. Seetõttu ei tohi /etc/pam_pkcs11/cacerts/ kaustas olevad sertifikaadid sisaldada tühikuid ega muid erisümboleid.
  5. (Valikuline) Kui ei ole soovi iga kord sisselogides käia internetist sertifikaatide tühistusnimekirja küsimas, siis võib need kohalikku arvutisse alla laadida. Sellisel juhul tuleb aga ise vastutada nende uuendamise eest!
    1. Luua kaust /etc/pam_pkcs11/crls/ ning sinna laadida sertifikaatide tühistusnimekirjad. SK omad on taaskord kättesaadavad nende kodulehelt.
    2. Kasutada pkcs11_make_hash_link tööriista, et luua viidad. Ka tühistusnimekirjade failinimed ei tohi sisaldada tühikuid ega muid erisümboleid.
  6. Seadistada /etc/pam_pkcs11/pam_pkcs11.conf. Üldiselt on ta hästi dokumenteeritud ning tänu selle lihtsasti muudetav. Kindlasti soovitaks kasutatava PKCS#11 mooduli cert_policy väärtuseks panna "ca,signature,crl_auto". See tagab, et kontrollitakse sertifikaadi väljaandjat, PIN'i ning ka tühistusnimekirju. Kui internetist ei soovita tühistusnimekirju alla laadida, siis viimaseks väärtuseks panna crl_offline.

Kasutajate kaardistamine

Kuna kaardil oleva info põhjal ei saa teada, millise kasutaja oma see on, tuleb need siduda kasutajakontodega. Selliseks kaardistamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi ning neid on võimalik ka ise juurde luua.[16]

Pakkide ja lähtekoodiga on kaasas ka mõned näitekonfiguratsioonid sertifikaadi omaniku, selle räsi või sellel oleva e-maili aadressi põhjal kasutaja leidmiseks.

Näites kasutame sertifikaadi omaniku põhjal kasutaja tuvastamist. See ei vaja uuendamist, kui kasutaja sertifikaat (ning seega ka selle räsi) muutub, ning on parem kui ainult e-maili kasutamine. Mooduliga on kaasas ka mitmed teised ning võimsamad kaardistamise moodulid (eriti võib huvi pakkuda LDAP oma), ent lihtsuse mõttes me neid ei demostreeri.

  1. Seadistada /etc/pam_pkcs11/pam_pkcs11.conf:
    1. Seada use_mappers väärtuseks subject, null. Siia võib lisada ka teisi mooduleid, ent näite jaoks on see minimaalne väärtus. null moodul peab alati viimane olema.
    2. Seadistada mapper subject blokk. Vaikeväärtused peaksid sobima, ent tasub üle vaadata.
    3. Seadistada mapper null blokk. See moodul kas alati keelab sisselogimise või alati õnnestub ning tagastab vaikekasutaja (nt nobody). Taaskord peaksid vaikeväärtused sobima.
  2. Luua kaardistus:
    1. Sisestada sisselogimiseks kasutatav ID-kaart ning käivitada PAM mooduliga kaasas olev pkcs11_inspect rakendus, mis kuvab kaardistuse jaoks vajaliku info. Loomulikult võib selle info ka ise välja uurida, ent nii kuvatakse see täpselt sellisel kujul nagu kaardistamiseks vaja.
    2. Luua mapper subject blokis viidatud mapfile, näiteks /etc/pam_pkcs11/subject_mapping. Sinna lisada rida kujul ... -> <kasutaja>, kus "..." on pkcs11_inspect poolt antud info ning "<kasutaja>" kaardi omaniku kasutajanimi.
      • NB! Tühikud kahelpool "->" on vajalikud ning neid ei tohi ära jätta.
    3. Käivitada PAM mooduliga kaasas olev pklogin_finder rakendus. See kuvab sisestatud kaardile vastava kasutajanime ning aitab veenduda, et kaardistamine õnnestus.

Näiteks test-ID-kaardiga näeks subject_mapping välja:

# Mapping file for Certificate Subject
# format: Certificate Subject -> login
/C=EE/O=ESTEID/OU=authentication/CN=M\xC3\x84NNIK,MARI-LIIS,47101010033/SN=M\xC3\x84NNIK/GN=MARI-LIIS/serialNumber=47101010033 -> mariliis

Lisaabi kaardistuste loomiseks leiab sellest juhendist.

PAM'i seadistamine

Et moodul kasutusele võtta, tuleb ta PAM'is ära seadistada. See on lihtsustatud pam-auth-update vahenditega.[17][18]

Esiteks lisada /usr/share/pam-configs/ kausta uus fail järgmise sisuga (faili nimi pole oluline, võib olla näitaks "pkcs11"):

Name: PKCS#11 authentication
Default: no
Priority: 800
Auth-Type: Primary
Auth: sufficient pam_pkcs11.so
  • Name - mooduli nimi.
  • Default - kas moodul on vaikimisi kasutusel.
  • Priority - kasutatakse moodulite järjestamiseks.
  • Auth-Type - mooduli tüüp.
  • Auth - rida, mis lisatakse PAM autentimismoodulite konfiguratsioonifaili.

NB! Et vältida end arvutist välja lukustamist tuleb enne jätkamist mõnes teises terminalis juurkasutajana sisse logida. Kui nüüd midagi valesti läheb, siis saab seda terminali kasutada, et viga kõrvaldada või süsteem taastada.

Järgmisena käivitada juurkasutaja õigustes käsk pam-auth-update. Seepeale kuvatakse dialoog, kust saab PKCS#11 mooduli lubada (kui ta pole juba vaikimisi lubatud). Valides "OK" rakendatakse muudatused ning nüüd saab (loodetavasti) kasutada ID-kaarti arvutisse sisse logimiseks. Seda saab kohe katsetada su või sudo käsuga.

Kui midagi läks valesti, siis kasutada eespool avatud tagavara terminali - sellega saab pam-auth-update uuesti käivitada, et vigane moodul keelata.

eID rakendamine kliendikaardina ja läbipääsusüsteemides

ID-kaart kliendikaardina

Eesti ID kaardi tehnoloogia lähteuuring[19] visioneerib:

Näitab, et kaardi valdajal on kas teenuse või soodustuse saamise õigus. Lihtsal
elektroonilisel kliendikaardil ilmselt mõtete ei ole, sest võltsimise risk on
suhteliselt väike. Keerulisem kliendikaart sisaldab aga juba käitumise ajalugu,
kliendi boonuspunkte ja on seetõttu juba kvantitatiivne volitustõend.

Kliendikaardina kasutamine tähendab eelkõige seda, et ID-kaardilt loetakse elektrooniliselt välja isikuandmete fail ja salvestatakse kliendibaasi (või kontrollitakse kaarti selle vastu).

Võib väita, et iga ID-kaarti kliendikaardina kasutada tahtev ettevõtte loob selleks tarbeks oma lahenduse (s.t puudub üks universaalne teek/plugin/rakendus, mis oleks ühtemoodi kasutuses Apollos, Rademaris ja Cinamonis). Seega arendaja, kes soovib niisugust lahendust realiseerida, peaks eelkõige juhinduma jaotisest Isikuandmete faili kasutamine.

ID-kaart läbipääsusüsteemides

Eesti ID-kaardi tehnoloogia lähteuuring[19] visioneerib:

Pääsu reguleerimine on tüüpiline ID kaardi rakendus, kus kaardi omanikule
antakse pääs mingite ressursside juurde. Lihtsamal juhul on see pääs kaitstud
territooriumile. Arvutisüsteemi pääsu reguleerimisel on mõistlik kaardile salvestada 
veel ka isiku profiil infosüsteemis, andmete konfidentsiaalsust tagavad salajased 
võtmed ja isiku digitaalallkiri.

Tööpõhimõte on sellistel süsteemidel tavaliselt ühesugune: kiipkaardilugeja loeb lugejasse asetatud ID-kaardilt unikaalse kaardinumbri ja edastab selle läbipääsu- ehk pääslasüsteemile. Juhul kui konkreetse kaardi number on lisatud lubatud numbrite andmebaasi, pääseb inimene näiteks lukustatud uksest sisse. Kui aga numbrit andmebaasis ei ole, siis kaardi kasutajat läbi ei lubata.

Leidub ka vastuargumente ID-kaardi kasutamisele:

  • Kuna ID-kaart on kontaktkiibiga, siis tihedal kasutusel (nt paljude töötajatega büroo) kuluvad mitte üksnes kaardid, vaid ka kaardilugejad (vähemalt sellised, kus lugemispea vajutatakse vastu kiipi). Seetõttu kasutatakse sellistes süsteemides harilikult kontaktivabu (nt RFID-tehnoloogiaga) pääsutõendeid.
  • ID-kaardi andmeedastuskiirus on 9600 b/s ning kaardilt andmete lugemiseks kulub umbes sekund (lisandub andmete töötlemisaeg). Väga tiheda läbikäimisega kohtades võib see osutuda liiga aeglaseks.
  • Kui ID-kaart kaob, on läbipääsusüsteem kaardiomaniku jaoks tõkestatud mitmeks päevaks uue kaardi saamiseni (erinevalt magnetkaardist, mille saab n-ö pakist võtta ja mõne minutiga valmendada).

Läbipääsusüsteeme pakkuvaid ettevõtteid on Eestis palju, kuid enamik kasutab pääsutõendina magnetkaarti; ID-kaardi tugi on kirjutamishetkel veel vähestel:

  • Telegrupp
  • Ektaco - Ektaco ARGOS-seeria läbipääsusüsteemides (nt Argos 3010) on võimalik võtmena kasutada ka Eesti ID-kaarti.

Uute eID rakenduste loomine

Uute rakenduste loomise osas vajavad käsitlemist: digiallkirjastamine, krüpteerimine (piirame end CDOC-iga), isikutuvastamine veebis (siia alla ka OCSP, CRL, LDAP), isikuandmete faili kasutamine, DigidocService kasutamine.

DigiDoc teegid

Töölauarakendustes e-ID funktsionaalsuse kasutamiseks on loodud neli erinevat teeki:[20]

  • jdigidoc - Java teek, mis on ühtlasi ka esmane soovitus uute arenduste tegemisel.
    Toetatud formaadid: DDOC, BDOC, CDOC.
  • libdigidoc - C teek, millelt on plaan tugi asenduse tekkimisel ära kaotada. Ei ole soovitatud uute arenduste tegemisel.
    Toetatud formaadid: DDOC, CDOC.
  • libdigidocpp - C++ teek, mis on kasutuses DigiDoc3 kliendi koosseisus. Eraldiseisvana teda arendajatele ei pakuta, ent on kättesaadav koos kliendiga.
    Toetatud formaadid: BDOC.
  • libdigidoccom - COM liides libdigidoc teegile.
    Toetatud formaadid: DDOC, CDOC.
  • ndigidoc - .NET teek krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks. Hetkel toetab ainult tarkvaralisi võtmepaare, s.t ID-kaarti kasutada ei saa; saaja salajane võti peab olema kõvakettal PKCS#12 formaadis konteineris.
    Toetatud formaadid: CDOC.

Tulevikus on plaanitud luua ka .NET teek, mis asendaks COM teegi.[20]

Teek DDOC BDOC CDOC
jdigidoc X X X
libdigidoc X X
libdigidocpp X
libdigidoccom X X
ndigidoc X

DigiDocService

Alternatiiviks teekide kasutamisele on olemas ka DigiDocService, mis on SOAP-põhine tasuline veebiteenus. See võimaldab isikutuvastuse, digitaalallkirjastamise ja allkirjade kontrollimise funktsionaalsust siduda teiste infosüsteemidega. Teenust on võimalik kasutada erinevatelt arenduskeskkondadelt/platvormidelt, millel on SOAP 1.0 RPC-encoded tugi.

Teenuse poolt pakutav funktsionaalsus:

  • Isikusamasuse kontroll Mobiil-ID'ga
  • Sertifikaatide kehtivuse kontroll (võimaldab isikusamasuse kontrolli ID-kaardi ja muu kiipkaardiga)
  • DigiDoc failide moodustamine
  • Digitaalallkirjastamine Mobiil-ID'ga
  • Digitaalallkirjastamine ID-kaardi (ja muu kiipkaardiga)
  • Digitaalallkirjastatud failide (DigiDoc) sisu ja allkirjade kehtivuse kontroll.

DigiDocService toetab ainult DDOC formaadis allkirjastatud dokumente - BDOC tugi hetkel puudub.

Teenusele ligipääsu võimaldatakse IP aadressi põhiselt, selle kasutamiseks tuleb rakenduse pakkujal sõlmida leping AS Sertifitseerimiskeskusega. Teenuse kasutamise maksumus sõltub allkirjastamise ja autentimise päringute arvust kuus ja ühelt rakenduselt tulevatest üheaegsete päringute arvust.[21]

Testimiseks ja arendamiseks on olemas ka tasuta testkeskkond.[22]

Sertifikaatide kehtivuse kontroll

Sertifikaadi kehtivust tuleb eraldi kontrollida ka väljaandja käest; ei piisa vaid sertifikaadil oleva kehtivuse algus- ja lõppkuupäeva kontrollist, kuna sertifikaadi väljaandja võib selle teatud põhjustel varem kehtetuks tunnistada.

Kehtivuse kontrolliks on kaks valikut:

  • Tühistusnimekiri (Certificate Revocation List) ehk CRL, mis on perioodiliselt allalaetav nimekiri kõikidest kehtetuks tunnistatud sertifikaatidest. AS Sertifitseerimiskeskuse tühistusnimekirjade kasutamine on tasuta.
  • Kehtivuskinnitus (Online Certificate Status Protocol) ehk OCSP, mis esitab päringu sertifikaadi kehtivuse kohta OCSP-serverile (edaspidi responder), mis annab vastuse reaalajas. AS Sertifitseerimiskeskuse kehtivuskinnituse teenuse kasutamine on tasuline.[23]

Kuigi tühistusnimekirjade kasutamine on tasuta ning neil on eelis käideldavuse osas (kui CRL-serverid muutuvad kättesaadamatuks, siis on ikkagi teada viimane kord allalaetud seis), ei ole nendes olev info reaalajaline esitus sertifikaatide kehtivusest. Värskeima kehtivusinfo saamiseks tuleb kasutada kehtivuskinnituse teenust, mis aga on tasuline ning responderi mitte-kättesaadavuse korral puudub igasugune info sertifikaatide kohta (ka mitte mõni hetk tagasi kehtinud). Iga veebiteenuse korral on vaja eraldi uurida nõudeid ning otsustada, kumb sobib paremini.

Tähelepanu: Tarkvaraarendajad on mõnikord kasutanud isikutuvastamise juures LDAP-teenust sertifikaatide kehtivuskontrolli vahendina. See on teenuse väärkasutus ja sellisena keelatud, isegi kui see (mõnikord) annab korrektseid tulemusi.

SSL/TLS seansis

Eraldi teema on SSL/TLS seansi alguses kliendi antud sertifikaadi kehtivuse kontrollimine, kuna selle peaks läbi viima veebiserver, mitte -rakendus. Käesolev juhend käsitleb vaid Apache httpd ning Microsoft IIS servereid, kuigi see jutt võib rakenduda ka teistele.

Tühistusnimekirjade kasutamise korral töötab kõik hästi ning veebiserverid on suutelised neid iseseisvalt kasutama. Serveri konfigureerimiseks vaata näiteseadistust.

Kehtivuskinnituse kasutamisel on aga mõned lisatingimused, mida käsitlevad järgmised peatükid.

OCSP rakenduse tasemel

Kuigi nii Apache-l kui ka IIS-il on sisseehitatud vahendid OCSP kehtivuskinnituse küsimiseks, soovivad need, et vastuses oleks kaasas ka OCSP responderi sertifikaat. Sertifikaadi lisamine on aga valikuline ning Sertifitseerimiskeskuse OCSP teenus seda ei tee. Seetõttu ei ole võimalik OCSP kehtivuskinnitust küsida vaikimisi vahenditega. Olemasolevatele seansihaldusvahenditele tuleb lisada tugi OCSP kehtivuskinnituse küsimiseks, et uue seansi alustades saaks veenduda, et kasutaja antud sertifikaat ikkagi kehtib.

Üks võimalus kehtivuse kontrolliks on kasutada DigiDocService meetodit CheckCertificate, mis tagastab parameetriks antud sertifikaadi OCSP staatuse. See on üks lihtsamaid lahendusi, ent nõuab ligipääsu DigiDocService-le (mis on tasuline) ning et veebirakenduses on vahendid SOAP-serveriga suhtlemiseks.

Alati on aga võimalik kasutada alternatiivseid vahendeid, mis suudavad suhelda Sertifitseerimiskeskuse OCSP-teenusega ning ei vaja selleks DigiDocService'i abi; neile tuleb lihtsalt responderi sertifikaat käsitsi ette anda.

Näitekoodi DigiDocService-ga sertifikaadi kehtivuse kontrolliks leiab veebivormist ja OpenSSL-i kasutavaks alternatiiviks ID.ee näiterakendusest.

Autentimise OCSP

Sertifitseerimiskeskus pakub lisaks "tavalisele" OCSP teenusele ka autentimise OCSP teenust: see on mõeldud kasutamiseks süsteemidesse sisselogimisel. Autentimise OCSP ei kanna kehtivuskinnituse päringuid turvalogisse, mistõttu puudub hilisem tõestus sel hetkel kehtivuse kohta. Samuti on hinnakiri teistsuguse ülesehitusega: tasuma peab erinevate sertifikaatide eest, mille olekut päritakse, mitte päringute hulga eest. Tänu selle on ta sobilik väikese hulga kasutajatega süsteemide jaoks, ent mitte avalike veebiteenuste jaoks.[24]

Autentimise OCSP tagastab oma vastustes ka responderi sertifikaadi, nii et seda saab kasutada Apache ja IIS-i sisseehitatud OCSP-kehtivuskontrolli vahenditega. Seda tasub teha aga vaid tingimusel, kui eelmises lõigus mainitud hinnakirja eripärad on vastuvõetavad, kuna mitme unikaalse kasutaja korral võib teenus osutuda kallimaks tavalisest OCSP-st.

Autentimise OCSP-l puudub ka test-teenus, mistõttu tuleb arendamisel/testimisel saata päringuid live-responderile.

Isikutuvastamine

e-ID kaartidel on sertifikaat digitaalseks isikutuvastuseks. Kui kasutaja suudab tõestada, et tal on ligipääs selle sertifikaadi salajasele võtmele, siis usume, et tegu on sertifikaadi omanikuga.

Isiku tuvastamine toimub vastavalt allolevale (lihtsustatud) protokollile:

  1. Kasutaja esitab süsteemile mingi sertifikaadi ning väidab, et ta on selle omanik.
  2. Süsteem genereerib juhusliku, ühekordse arvu (nonce), mis antakse kasutajale allkirjastamiseks.
  3. Kasutaja lukustab lahti kaardil oleva salajase võtme, kasutades selleks PIN 1.
  4. Kaardile antakse nonss (nonce), mille see allkirjastab, ning kaardilt loetakse tulemus, mis edastatakse süsteemile.
  5. Süsteem kontrollib, kas antud allkiri verifitseerub sertifikaadil oleva avaliku võtmega.
  6. Süsteem küsib sertifikaadi kohta kehtivuskinnitust.

Kui kõik õnnestus, siis võib eeldada, et kasutaja on tõesti sertifikaadi omanik - ja kuna sertifikaadil on isiku nimi ning isikukood, siis on ka teada omaniku identiteet. Kuigi tegelikult võib olla kasutaja lihtsalt keegi, kellel on sertifikaadi omaniku kaart ning teab selle PIN1, ei saa seda enam kuidagi kontrollida.

Isikutuvastamise näitekoodi näeb eraldiseisva rakendusena ning ka avalduste kasutusmalli koosseisus.

Veebis

Veebis toimub isiku tuvastamine SSL/TLS käepigistuse (handshake) käigus, kus kontrollitakse ka kliendi sertifikaati. Protokolli põhjalik kirjeldus on kättesaadav Wikipediast, ent lühidalt kokkuvõttes tehakse sama, mis eelnevalt kirjeldatud, kuid nonsi (nonce) asemel antakse allkiri kõigi eelnevate sõnumite räsile -- kuna sõnumid sisaldavad endas juhuarve, siis on ka nende räsi juhuslik.

Veebis isiku tuvastamist tehakse näitekoodis veebivormil.

SSL/TLS taasläbirääkimise viga

2009. aastal tuvastati SSL/TLS protokollis viga, millega sai ühendustesse ründaja valitud teksti sisestada. [25][26] Selle tulemusena täiendati SSL/TLS spetsifikatsioonis taasläbirääkimist (renegotiation), ent need täiendused ei olnud tagasiühilduvad.[27] Seetõttu pole vanemad SSL/TLS kliendid ja ka veebilehitsejad suutelised taasläbirääkima täiendatud versiooni kasutava serveriga.

Kui algatada SSL/TLS seanss ilma kasutaja sertifikaati küsimata, s.t isikut tuvastamata, siis hiljem on selle tegemiseks vaja läbi viia taasläbirääkimised - näiteks kui kasutaja külastab veebilehte, kasutades HTTPS-protokolli ning hiljem soovib end ID-kaardiga sisse logida, tuleb teha taasläbirääkimine. Vanemad veebilehitsejad seda aga uue protokolli kohaselt ei oska. Kui siiski on soov sellist olukorda võimaldada, tuleb luua kaks eraldiseisvat ühenduspunkti: esimene, mis teeb "puhast" SSL/TLS'i, ja teine, mis küsib kasutaja sertifikaati.

Kui isikut tuvastav server on eraldiseisvas ühenduspunktis, siis sellega seanssi alustades küsitakse kasutajalt kohe isikutuvastuse sertifikaati ning hiljem taasläbirääkimisi pole vaja teha.

Eraldi ühenduspunktid peaksid olema erinevate IP aadresside peal või vähemalt kasutama erinevat porti. Eraldi virtuaalhostidest ei piisa, kuna enne luuakse SSL/TLS seanss ning alles siis vaadatakse, millist virtuaalhosti kasutada.

Digitaalne allkirjastamine

Uusi digitaalseid allkirju luuakse kahes erinevas vormingus: DIGIDOC-XML ja BDOC. Esimest neist toetavad jdigidoc, libdigidoc, libdigidoccom; teist jdigidoc ja libdigidocpp (plaanitavalt ka .NET teek). Siit on näha, et ainus teek, mis mõlemat formaati toetab on jdigidoc, mistõttu soovitatakse seda kasutada ka uute arenduste tegemisel.[20] Ka DigiDocService toetab vaid DDOC vorminguid.[21]

Kuigi vorming erineb, on nii teekide kui ka DigiDocService puhul lähenemine sama:

  1. luuakse konteiner,
  2. lisatakse allkirjastatavad failid,
  3. üle andmete genereeritakse räsi,
  4. räsi allkirjastatakse osapoolte salajaste võtmetega,
  5. allkirjastaja sertifikaadile küsitakse kehtivuskinnitus ning
  6. räsi ja kinnitus lisatakse konteinerisse.

Selguse ja turvalisuse tagamiseks peab iga rakendus, kus on digiallkirjastamise funktsioon, vastama kahele nõudmisele:[28]

  1. Enne allkirjastamist peab kasutaja saama mõistlikul moel andmetega tutvuda.
  2. Pärast allkirjastamist saab kasutaja kontrollida, millele tema allkiri anti, ehk tal on ligipääs DigiDoc-konteinerile koos esialgsete allkirjastatud andmete ja allkirjadega.

Dokumentide digitaalset allkirjastamist on demonstreeritud nii eraldiseisva utiliidina kui ka avalduste esitamise kasutusmallis - nii veebis, kasutades DigiDocService-teenust või SWIG mähkurit, kui ka töölauarakenduses.

Krüpteerimine

e-ID kontekstis toimub krüpteerimine vastavalt standardis XML Encryption Syntax and Processing esitatud põhimõtetele, et saata salastatud faile kindlatele addressaatidele. Küll kasutatakse DigiDoc-rakenduste spetsiifilist lähenemist, kus failid lisatakse enne krüpteerimist DIGIDOC-XML konteinerisse, mis võib, kuid ei pea olema allkirjastatud.

Andmed pannakse DDOC-konteinerisse, mis krüpteeritakse sümmeetrilise algoritmiga (128-bitise võtmega AES), andes tulemuseks CDOC-konteineri. Krüpteerimisel kasutatud võti krüpteeritakse saajate isikutuvastus-sertifikaatide avalike võtmetega ning tulemused lisatakse CDOC konteinerisse. Samuti lisatakse sinna metaandmed krüpteeritud failide kohta, et kasutaja näeks, mis seal sees on. Metaandmeid näevad ka kõik teised, ilma konteinerit lahti krüpteerimata, nii et peab olema ettevaatlik selle suhtes, mis seal kuvatakse.

Konteineri kättesaamisel kasutab adressaat oma isikutuvastuse sertifikaadi salajast võtit, et saada kätte AES võti, millega omakorda saab ta failid lahti krüpteerida.

Sellist krüpteerimist saab kasutada vaid lühiajaliselt - näiteks andmete transportimiseks. Kuna krüpteeritud andmeid saavad avada ainult saajateks märgitud isikud oma krüpteerimise ajahetkel kehtivate sertifikaatidega, siis ei sobi see lahendus pikaajaliseks arhiveerimiseks - sertifikaatide aegumisel asendatakse need kasutaja kaardil uutega ning vana salajast võtit pole enam võimalik kasutada.[29]

Krüpteerimist toetavad teegid libdigidoc (ja seega ka libdigidoccom) ning jdigidoc. DigiDocService-teenust pole võimalik krüpteerimiseks kasutada, aga see poleks ka mõistlik, sest sel juhul tuleks salastatavad andmed enne saata SK-le. Krüpteerimist demonstreeritakse avaldusi töötlevas teenuses ning dekrüpteerimist avalduste rakenduses.

Mobiil-ID

Isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise korral on võimalik kasutada ka Mobiil-ID abi. Protsessid on samad nagu kirjeldatud vastavates peatükkides, ent allkiri räsile või nonsile antakse läbi Mobiil-ID.

Mobiil-ID on kasutatav ainult läbi DigiDocService'i—seega võib tekkida vajadus seni sellest sõltumatule teenusele DigiDocService tugi lisada. Samuti ollakse sellega kaasnevalt sunnitud usaldama teenusepakkujat. Vastutasuks on arendamise lihtsus—implementatsiooni detailid ning mobiilioperaatoritega suhtlemine on arendaja eest peidetud ning Mobiil-ID kasutamiseks piisab mõne parameetri andmisest vastavale teenusele.

Mobiil-ID protokoll on asünkroonne, s.t esitatud päringule ei tule kohe vastus, vaid seda on vaja käia hiljem eraldi küsimas; kuna Mobiil-ID päringute käigus peavad kasutajad koode verifitseerima ning PIN-e sisestama, mis võib võtta omajagu aega, siis on otstarbekas võrguühenduse ressursid vahepeal vabastada. Seega kutsutakse esiteks välja päringumeetod ning seejärel käiakse perioodiliselt olekut kontrollimas.[30][31]

Vajalikud DigiDocService meetodid on:[30][31]

  • MobileAuthenticate/GetMobileAuthenticateStatus - Mobiil-ID abil autentimiseks.
  • MobileCreateSignature/GetMobileCreateSignatureStatus - Loob allkirjastatud dokumendi uues sessioonis.
  • MobileSign/GetStatusInfo - Allkirjastab olemasoleva sessiooni dokumendid.
  • GetMobileCertificate - Mobiil-ID teenuse olemasolu ja sertifikaatide pärimiseks. Kuna siin ei ole vaja kasutaja sekkumist, siis see operatsioon tehakse sünkroonselt.

Mobiil-ID ülevaadet näeb eID lühitutvustuses ning kasutamise näiteid avalduste kasutusmallis.

Testnumbrid

OpenXAdES-e test-DigiDocService-teenuses on võimalik kasutada testtelefoninumbreid, et vältida mobiilivõrkude kasutamist arendamisel. Kasutades testteenust, peab rakenduse nimeks (meetodite parameeter ServiceName) alati panema "Testimine".[32]

Number Isikukood Riik Kirjeldus Päringu esitamine Oleku kontroll
37200001 38002240211 EE Mobiil-ID ei ole aktiveeritud viga 303
37200002 14212128020 EE Mobiil-ID funktsionaalsus ei ole veel kasutatav, proovi mõne aja pärast uuesti OK MID_NOT_READY
37200003 14212128021 EE Päringu saatmine telefonile ebaõnnestus OK SENDING_ERROR
37200004 14212128022 EE Kasutaja katkestas OK USER_CANCEL
37200005 14212128023 EE Teenuse sisemine viga OK INTERNAL_ERROR
37200006 14212128024 EE SIM rakenduse viga OK SIM_ERROR
37200007 14212128025 EE Edukas autentimine/allkirjastamine OK USER_AUTHENTICATED
37200008 14212128026 EE Telefon ei ole levis OK PHONE_ABSENT
37200009 14212128027 EE Mobiil-ID sertifikaat on aegunud või kehtetu viga 302

Alternatiivina võib enda Mobiil-ID-d toetava telefoninumbri OpenXAdES-es registreerida ning testimisel seda kasutada.

Isikuandmete faili kasutamine

ID-kaardile talletatud isikuandmete faili ei oska ükski DigiDoc teekidest lugeda. Selle jaoks võib kasutada kas eidenv rakendust või kaardiga otse suhelda. Veebirakendus kasutaja isikuandmeid lugeda ei saa, kuna uus veebilehitseja plugin seda ei võimalda.

Otse suhtlemiseks tuleb kaardile saata vajalikud baidijadad ning lugeda vastuseid. Näiteks isikuandmete faili lugemiseks oleks vaja saata (kasutame T=0 protokolli):[33]

00 A4 00 0C          # Valime juurkataloogi
00 A4 01 0C 02 EE EE # Valime kataloogi EEEE
00 A4 02 04 02 50 44 # Valime faili 5044, mis sisaldab isikuandmeid
00 B2 XX 04          # Loeme isikuandmete failist kirje nr XX (vt tabelit)
                     # Kaart vastab 61 YY, kus YY tähistab, mitu baiti ootavad lugemist
00 C0 00 00 YY       # Loeme kaardilt YY baiti
                     # Kaart vastab ... 90 00, kus ... on soovitud andmed ning 90 00 tähistab OK staatust
Kirje number Sisu Maksimaalne pikkus baitides
1 Perenimi 28
2 Eesnime rida 1 15
3 Eesnime rida 2 15
4 Sugu 1
5 Kodakondsus 3
6 Sünnikuupäev (pp.kk.aaaa) 10
7 Isikukood 11
8 Dokumendi number 8
9 Kehtivuse viimane päev (pp.kk.aaaa) 10
10 Sünnikoht 35
11 Väljaandmise kuupäev (pp.kk.aaaa) 10
12 Elamisloa tüüp 50
13 Märkuste rida 1 50
14 Märkuste rida 2 50
15 Märkuste rida 3 50
16 Märkuste rida 4 50

Kui kasutada kaardiga suhtlemiseks mõnda teeki, siis on võimalik, et viimast sammu ei ole vaja teha. Näiteks kasutades javax.smartcardio klasse saame baidijadale 00 B2 XX 04 vastuseks ResponseAPDU objekti, mille getData() meetod tagastab soovitud andmed ning getSW() tagastab staatuse.[34] Seega pole vaja käsitsi saata sõnumit 00 C0 00 00 YY.

Näidet isikuandmete lugemisest on võimalik näha avalduste rakenduses.


eID abirakendused: eidenv, cdigidoc, digidoc-tool, jdigidoc

eidenv

Käsurea rakendus eidenv kuvab kaardil olevad isikuandmed, asendades endist IDUtil rakendust. Seda levitatakse OpenSC tarkvara koosseisus ning on ka ID-kaardi baastarkvara pakis. eidenv lähtekood on saadaval aadressil: http://www.opensc-project.org/opensc/browser/OpenSC/src/tools/eidenv.c

Kasutades -x võtit käivitab argumendiks antud programmi keskonnas, kuhu on lisatud ESTEID_* muutujad samade andmetega. Näiteks test-ID-kaardil on nendeks:

$ eidenv -x /usr/bin/printenv
...
ESTEID_SURNAME=MÄNNIK
ESTEID_GIVEN_NAMES1=MARI-LIIS
ESTEID_GIVEN_NAMES2=
ESTEID_SEX=N
ESTEID_CITIZENSHIP=EST
ESTEID_DATE_OF_BIRTH=01.01.1971
ESTEID_PERSONAL_ID=47101010033
ESTEID_DOCUMENT_NR=AS0010876
ESTEID_EXPIRY_DATE=01.02.2017
ESTEID_PLACE_OF_BIRTH=EESTI / EST
ESTEID_ISSUING_DATE=01.02.2012
ESTEID_PERMIT_TYPE=
ESTEID_REMARK1=
ESTEID_REMARK2=
ESTEID_REMARK3=
ESTEID_REMARK4=

Tänu selle on võimalik luua erinevaid isikuandmeid kasutavaid rakendusi ilma, et oleks vaja kaardiga otse suhelda - need kasutavad lihtsalt vastavat keskkonnamuutujat. Sellist rakendust on aga väga lihtne ära petta, kuna väärtuste allikat ei saa kontrollida. Ent mitte-kriitilistes rakendustes ei tohiks see probleemiks olla.

Et saada rohkem infot rakenduse kohta, tuleb see käivitada -h või --help võtmega.

cdigidoc, digidoc-tool, jdigidoc

cdigidoc, digidoc-tool ning jdigidoc (mitte segi ajada jdigidoc teegiga) on rakendused, mis lubavad teha elementaarseid e-ID operatsioone. Kõik need demonstreerivad omapoolt kasutatava teegi (vastavalt libdigidoc, libdigidocpp ning jdigidoc) võimalusi ning on heaks näitekoodi allikaks.

Et saada juhendeid rakenduse kasutamiseks, piisab nende käivitamisest ilma käsureavõtmeteta - selle peale kuvatakse abitekst. cdigidoci ning jdigidoc rakendustest saab rohkem lugeda ka vastava teegi dokumentatsioonist.[35][36]

Tehnilised märkused ja tähelepanekud

USB õigused

Ubuntu masinatel oli probleeme kaardilugeja kasutamisega, kuna sellega suhtleval pcscd deemonil polnud kirjutamisõiguseid. Lihtsaim lahendus sellest mööda saamiseks on käsitsi vajalike õiguste andmine. Selleks tuleb teada saada, mis siinil kaardilugeja on ning mis on selle seadmenumber.

$ lsusb
...
Bus 002 Device 003: ID 058f:9520 Alcor Micro Corp. EMV Certified Smart Card Reader

Ehk käesoleval juhul on kaardilugeja siinil 2 seade number 3. Seega tuleb teha:

# chown :pcscd /dev/bus/usb/002/003
# chmod g+w /dev/bus/usb/002/003

Selle tulemusena peaks ls -l kuvama crw-rw-r-- 1 root pcscd ... 003.

See lahendus küll töötab, ent pole väga hea - näiteks seadmenumbri muutudes kaovad õigused ära. Parem oleks see teha udev'i või mõne analoogse vahendiga, kus saab paika panna seadmespetsiifilisi reegleid.

TODO Mingi hetk tuli koos libccid pakiga udev reegel, mis teeb selle automaatselt.

Java ja libpcsclite

Java üritab kaardilugejatega töötamiseks kasutada /usr/lib/libpcsclite.so, mis Debiani/Ubuntu peal pole selles kohas. Asja töötamiseks tuleb luua sümlink:[37]

sudo ln -s /lib/libpcsclite.so.1 /usr/lib/libpcsclite.so      # Ubuntu
sudo ln -s /usr/lib/libpcsclite.so.1 /usr/lib/libpcsclite.so  # Debian

Kasutuselevõtu analüüs

TODO: ID‐kaardi kasutuselevõtu kulude, tulude ja riskide analüüs.

Riskid ID-kaardi kasutuselevõtul (kliendikaardina)

  • Piiratud rahvusvaheline kasutus (sisuliselt on kaart kasutatav vaid Eestis)
  • Tunnusgraafika puudumine (vs harilik kliendikaart, kuhu saab trükkida firma logo, rekvisiidid vmt). Kliendikaart on mõnes mõttes kaubamärgi esindaja.

ID-kaardi kasutuspiirangud[38]:

  • Teatud hulk inimesi pole kas ID-kaarti taotlenud, pole Eesti kodanikud või elavad Eestis ajutiselt;
  • Piirangud klienditoes – ei saa aidata klienti, kel on ID-kaardi kasutamisega probleeme (kiip ei tööta, sertifikaat aegunud vms);
  • Kuluefektiivsus – jättes kasutusele paralleelselt kliendikaardi ja ID-kaardi, puudub kokkuhoiuefekt – alles jäävad kaarditoorikute, personaliseerimise ja logistikakulud;
  • ID-kaart kulub ära nagu pangakaart (kuni ei tule kontaktivaba ID-kaarti);
  • Psühholoogiline hirm: kasutajad võivad arvata, et kaardilt loetakse välja tundlikku personaalset infot.[39]

Kulud

Samas on ka eraldi kliendikaardil arvestatavad kulud (kujundus, toorikud, kodeerimine, trükkimine, piisava laoseisu hoidmine ja jälgimine), mida ID-kaardil pole.

Abiks IT-arenduste tellijale

TODO: Siin anname orienteerivad hinnangud inimtöötundides mitmesuguste eID-põhiste arenduste läbiviimiseks (nt "allkirjastamisteenuse juurutamine Java-platvormil", "Java-rakenduse juurutamine veebikeskkonnas"), backend-mootori või süsteemi funktsioonide tasemel.

Näiterakendused

Sõltuvused

Näitekood on loodud platvormil Ubuntu 11.10 ehk Oneiric Ocelot (64-bit), kasutades vaikimisi pakutavate pakkide versioone:

  • libdigidoc 3.5.5782.613-ubuntu-11-04
  • libdigidocpp 3.5.5814.662-ubuntu-11-04
  • gcc 4.6.1
  • Java 1.7.0_147
  • PHP 5.3.6-13ubuntu3.7
  • Apache 2.2.20

Lisaks neile tuleb Java-rakenduste käitamiseks kasutada järgmisi väliseid teeke:

Märkus: Tegu on arendamisel kasutatud versioonidega teekidest. See tähendab, et lähtekood võib kompileeruda ka vanemate teekidega ning samas võivad uuemad teegid seda lihtsustada (nt mugavama API mõttes). Kui mõne rakenduse jaoks on kindlad erinõudeid versiooni või keskkonna osas, siis on need selle juures välja toodud.

Keeled

C++

Kasutab libdigidocpp teeki, mida levitatakse DigiDoc3 kliendi koosseisus - eraldiseisvana seda arendajatele ei pakuta. Kui arendaja aga juhtub olema Linuxi-põhisel operatsioonisüsteemil, siis on võimalik teek alla laadida RIA Fedora, openSUSE või Ubuntu repositooriumitest ilma klientrakenduseta.

Testimisel ilmnes, et kui kasutada libcrypto 0.9.8 (millest libdigidocpp sõltub) asemel mõnda uuemat versiooni, siis tekivad segmentation fault'id: seega, kui süsteemi on paigaldatud uuem, võib olla vaja linkida see versioon käsitsi.

Näiteks:

gcc main.cpp /lib/libcrypto.so.0.9.8 -ldigidocpp

Vaikimisi kasutatakse rakendustes PIN küsimiseks enda loodud lahendust, mis sõltub unistd.h'st (mida Windowsil pole). libdigidocpp teegi SVN hoidlas on EstEIDConsolePinSigner klass, mis töötab ka Windowsi all, ent 02.05.2012 seisuga ei ole RIA Ubuntu repodes olevas teegis. Kui see klass aga on olemas, siis tuleb selle kasutamiseks lisada näiterakendusi kompileerides võti -DHAVE_ESTEID_CONSOLE_PIN_SIGNER.

Java

Kasutab JDigiDoc teeki. Näitekoodis on teeki kasutatud vaid klientrakenduste loomiseks, ent analoogselt on seda võimalik kasutada ka serverrakendustes.

Java konfiguratsioonifail

JDigiDoc-teek kasutab faili Properties konfiguratsiooni haldamiseks. Failist loetavad võtmed on esitatud jdigidoc teegi dokumentatsiooni lisas 1.[36]

Olulised read konfiguratsioonifailis:

  • DIGIDOC_SIGN_PKCS11_DRIVER - kaardi PKCS11 API ohjur,
  • DIGIDOC_LOG4J_CONFIG - logimise konfiguratsiooni fail,
  • SIGN_OCSP_REQUESTS - kas allkirjastada OCSP päringud (seda on vaja näiteks AS Sertifitseerimiskeskuse kehtivuskinnituse teenuse kasutamiseks),
    • DIGIDOC_PKCS12_CONTAINER - allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi asukoht, PKCS12 formaadis,
    • DIGIDOC_PKCS12_PASSWD - parool allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi PKCS12 faili avamiseks,
    • DIGIDOC_OCSP_SIGN_CERT_SERIAL - allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi seerianumber,
  • DIGIDOC_CA_1_CERT#, DIGIDOC_CA_1_OCSP#_CERT, DIGIDOC_CA_1_OCSP#_CA_CERT - sertifikaatide asukohad; kasutada eesliidet jar://, et anda asukoht classpathist.

PHP

DigiDocService

PHP's allkirjastamiseks ning allkirjade kontrollimiseks on võimalik kasutada DigiDocService-teenust. Et võimaldada teenusega suhtlus üle HTTPS'i on PHP'le vaja paigaldada cURL laiendus.

DigiDocService-teenuse liides on defineeritud WSDL'is, mille põhjal genereeritakse PHP klass teenuse kasutamiseks. Kuigi PHP 5 tuleb juba sisse-ehitatud SOAP kliendi ning WSDL põhjal klassi genereerimise võimalustega[40], kasutab näitekood kaasas olevat PEAR'ist pärit SOAP moodulit, tänu mille töötab kood ka vanemate versioonidega. Kood peaks töötama vähemalt PHP 4.3.4 peal, ent ei ole välistatud, et ka vanematel. Kui veebirakenduses kasutatakse PHP 5, siis on soovitatav uute arenduste puhul kasutada sisse-ehitatud vahendeid.

XML-failide ning DigiDoc konteinerite lugemiseks ja töötlemiseks kasutatakse kärbitud ning veidi muudetud varianti näitekoodist, mis on saadaval aadressil https://www.openxades.org/ddservice/. Kui kärbitud variandist puudub soovitud funktsionaalsus, siis on võimalik, et see on olemas täisversioonis.

SWIG

Kui puudub võimalus või soov kasutada DigiDocService-teenust, siis on alternatiiviks kasutada DigiDoc teeke. PHP jaoks ühtegi kirjutatud ei ole, mistõttu on vaja kasutada mähist (wrapper) mõne olemasoleva ümber.

Lihtsustamaks liidest teegiga ning võimalikult vähendada mähitavat pinda, loodi näitekoodis lihtne vahekiht, mis peidab libdigidoc teegi kasutamise mõne funktsiooni taha. Vahekiht on ülesande-spetsiifiline, mistõttu see ei sobi üldkasutuseks, ent annab aimu, milline see võiks olla. Seejärel loodi SWIG mähis hoopis vahekihi, mitte teegi ümber. Tulemuseks on PHP laiendus, mille kaasamisel on võimalik kõiki vahekihi meetodeid kasutada.

Laiendust kasutatakse serveripoolse vastuse allkirjastamiseks ning krüpteerimiseks. Viimast neist polegi võimalik DigiDocService-teenusega teha, kinnitades teekide kasutamise vajadust.

Laiendi kompileerimine

Vahekihi lähtekood

Tänu loodud vahekihi on näitekoodis olev digidoc.i liides väga lihtne - seal polegi kirjas muud, kui et see kaasaks digidoc.h päised. Liidesest saab genereerida mähkuri koodi käsuga:

swig -php digidoc.i

Selle tulemusena luuakse kolm uut faili: digidoc_wrap.c, digidoc.php ja php_digidoc.h. Esimene, digidoc_wrap.c sisaldab PHP laienduse kompileerimiseks vajalikku C koodi. Teist, digidoc.php'd saab kaasata PHP skriptidesse. See üritab laiendust dünaamiliselt laadida ning paneb mähitud funktsioonid abstraktsesse klassi digidoc. Viimane, php_digidoc.h sisaldab vajalikku päiseinformatsiooni, kui on soov laiend staatiliselt PHP interpretaatorisse linkida. Kui seda soovi pole, siis pole ka seda faili vaja.[41]

Seejärel tuleb lihtsalt vahekihi kood koos genereeritud mähkuri C koodiga üheks jagatud objektiks kokku kompileerida. Selle käigus tuleb ette anda ka PHP interpretaatori päiste asukohad, mida saab teha php-config tööriistaga, ning linkida libdigidoc teek. Näiteks GCC peal näeks kompileerimine välja:

$ gcc `php-config --includes` -fPIC -c digidoc.c digidoc_wrap.c
$ gcc -shared digidoc.o digidoc_wrap.o -ldigidoc -o digidoc.so

TODO Kas ka Windows jaoks on ehitamise näidet vaja? Kui jah, siis mis vahenditega?

Laiendi laadimine

digidoc.php kaasamisel üritatakse loodud laiend dünaamiliselt laadida dl käsuga (kui see pole juba laetud). Kuna dl käsuga on probleeme olnud[42], on parem moodul enne käsitsi laadida. Selle jaoks tuleb lisada php.ini konfiguratsioonifaili rida (või muuta olemasolevat):

extension=digidoc.so  # Linux
extension=digidoc.dll # Windows
libdigidoc konfiguratsioon

Kuna SWIG-mähkur kasutab libdigidoc teeki, siis selle konfigureerimiseks tuleb muuta digidoc.conf faili. Vaikeväärtused enamasti sobivad, ent seal on üks oluline rida: DIGIDOC_OCSP_URL määrab kelle poole pöördutakse OCSP-päringutega. Testimise jaoks on vaja selle väärtuseks seada http://www.openxades.org/cgi-bin/ocsp.cgi.

NB! Ära unusta seda tagasi muuta, kui soovid libdigidoc teegiga esitada mitte-test päringuid.

JavaScript

Erinevate operatsioonisüsteemide ja veebilehtisejate jaoks on tehtud mitmeid allkirjastamise pluginaid, ent nende API erineb mõnevõrra. Et veebirakendustes allkirjastamise toe lisamine lihtsam oleks, loodi JavaScripti teek, mis pakub ühtset liidest kõigi pluginatega suhtlemiseks.[43][44]

Teegi liides võimaldab:

  • laadida operatsioonisüsteemi ja veebilehitseja jaoks parim paigaldatud plugin,
  • lugeda ID-kaardilt kasutaja allkirjastamise sertifikaati ja
  • allkirjastada etteantud räsi kasutaja ID-kaardiga.

Teegi veateated on eesti, inglise, leedu ja vene keeles. Soovitud keele valimiseks tuleb loadSigningPlugin() meetodi väärtuseks anda vastavalt "est", "eng", "lit" või "rus".

Kõike kolme kasutatakse avalduste esitamise veebivormis ning sealt on kättesaadav ka näitekood.

Teek koos juurdekuuluva dokumentatsiooniga on kättesaadav aadressilt: http://id.ee/index.php?id=30369

Lisaks loodi koos teegiga ka uus universaalne plugin, mida levitatakse ID-kaardi baastarkvara kooseseisus ning soovitatakse edaspidi kasutada, kuna vanem Java applet enam uuendusi ei saa.[44]

Avalduste esitamise kasutusmall

Kasutusmalli osapooled

Selleks et demonstreerida mitmesuguseid e-ID võimalusi ning nende omavahelist seostamist, kasutatakse järgmist kasutusmalli:

Oletame, et meil on asutus, kellele saab esitada avaldusi. Selleks on neil püsti veebiserver veebivormiga. Suhtlus serveriga käib üle HTTPS ning nõuab, et kasutaja end tuvastaks[1]. Vormis on nime ning isikukoodi lahtrid eeltäidetud kasutaja sertifikaadilt saadud andmetega. Seejärel kirjutab kasutaja vormi oma avalduse, mille veebiteenus DigiDocService abiga paneb DigiDoc konteinerisse koos nime ja isikukoodiga[2.1]. Viimaks palutakse kasutajal konteiner veebilehitsejas allkirjastada[2.2].

Loodud konteiner edastatakse teisele teenusele, mis kontrollib allkirja[2.3] ning saadab automaatselt vastuse konteineris, mis on asutuse digitaalse templiga allkirjastatud ning kasutaja sertifikaadil oleva avaliku võtmega krüpteeritud[3]. Kasutaja saab esitatud avalduse ning saadud vastuse oma arvutisse salvestada ning siis DigiDoc kliendiga uurida.

Paralleelselt veebivormiga on rakendus, kus kasutaja peab end tuvastama[4] ning mis koostab allkirjastatud konteineri juba kliendi arvutis[5, 6] ja saadab terves tükis samale teenusele mis veebivormgi. Lisaks avaldusele paneb rakendus konteinerisse ka ID-kaardi isikuandmete failis leiduva info[7]. Serveri vastus on sama, ent seekord krüpteeritakse ta ka lahti[8] ning allkirja kontrollitakse rakenduse sees[8], mitte DigiDoc kliendiga.

Seega kasutusmallis demonstreeritakse

  1. veebis isiku tuvastamist,
  2. DigiDocService kasutamist
    1. konteinerite loomiseks,
    2. allkirja andmiseks ja
    3. allkirja kontrollimiseks,
  3. faili krüpteerimist saaja sertifikaadiga,
  4. rakenduses isiku tuvastamist,
  5. rakenduses konteineri koostamist,
  6. rakenduses allkirja andmist,
  7. ID-kaardi isikuandmete faili lugemist,
  8. faili lahti krüpteerimist ning
  9. rakenduses allkirja kontrollimist.

Veebiserver

Veebiserveriks on kas Apache httpd või Microsoft IIS (ilmselgelt võib ka mõni muu olla, ent neid ei käsitleta). Mõlemal juhul on vaja paigaldada PHP tugi ning server konfigureerida kasutama HTTPS-i. Kõik see käib tavaliselt ning puudub e-ID spetsiifika.

Lisaks on ID-kaardiga sisselogimise jaoks vaja seadistada server küsima vastaval leheküljel kasutajalt tema sertifikaati—juhendid selleks leiab ID.ee lehelt. Käesolevas kasutusmallis küsitakse ID-kaarti vaid veebivormil, nii et juhend tuleb läbida vaid selle rakenduse jaoks. Kui kõik rakendused jooksevad sama veebiserveri peal, siis tuleb sertifikaadi küsimine seadistada ainult veebivormi jaoks: kindlasti ei tohi sertifikaati küsida avaldusi töötlev teenus, muidu ei saa teised rakendused sellele avaldusi esitada.

Nende juhendite järgi seadistatud serverid kontrollivad kasutajate sertifikaatide kehtivust ainult tühistusnimekirjade (CRL, Certificate Revocation List) abil—tasuks lisada ka kehtivuskinnituse (OCSP, Online Certificate Status Protocol) küsimine. Aga nagu sertifikaatide kehtivuse kontrolli juures mainitud, siis seda veebiserveris niisama lihtsalt teha ei saa.

Kuid nagu juba mainitud, siis kliendi sertifikaati kasutame me SSL/TLS seansis ainult veebivormi juures, kus meil on juba DigiDocService tugi olemas: seega saame ka kehtivuskinnitust läbi selle teenuse küsida. Mobiil-ID veebivormis teeb DigiDocService kehtivuse kontrolli juba meie eest ära, nii et seal pole seda eraldi vaja teha.

Veebivorm

Veebivormi järgnevusskeem

Veebivormi lähtekood

Veebivorm on kirjutatud PHP's ning kasutab konteinerite koostamiseks ja allkirjastamiseks DigiDocService-teenust. Lähemalt PHP kasutamise kohta loe keelte alt.

  1. Veebiserver viib SSL/TLS käepigistuse käigus läbi isikutuvastuse.
  2. Rakendus kasutab DigiDocService-teenust, et kontrollida kliendisertifikaadi kehtivust. Vt veebiserverite peatükki, et lugeda, miks seda tehakse niimoodi.
  3. Kasutajale kuvatakse veebivorm, mis koosneb neljast lahtrist. Kolm neist (eesnimi, perenimi ja isikukood) on eeltäidetud isiku tuvastamisel saadud andmetega.
  4. Vormi esitamisel saadetakse serverile lahtrite sisu ja kasutaja allkirjastamissertifikaat ning selle seerianumber (kuigi seerianumbrit oleks võimalik ka sertifikaadilt lugeda on parem lasta see töö ära teha kliendi poolel).
  5. Vormi sisestatud andmetest luuakse tekstifail, mis salvestatakse serveris ajutisse kausta.
  6. DigiDocService-teenusega alustatakse uus seanss ning luuakse konteiner, kuhu pannakse vastloodud faili räsi (StartSession). Kuigi teenusele on võimalik saata ka algfailid, on privaatsuse ning andmemahu mõttes parem piirduda räside saatmisega.
  7. Valmistutakse ette konteineri allkirjastamiseks: DigiDocService-teenusele saadetakse kasutaja sertifikaat ning allkirja metainfo s.t roll ja asukoht (PrepareSignature). Näitekoodis kasutatakse metainfoks konstante, kuna nende kasutajalt küsimine on triviaalne ning ei vaja eraldi näidet. Teenuselt saadakse vastuseks konteineri räsi, mille klient peab allkirjastama.
  8. Kasutajale kuvatakse järgmine leht, millel on allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi seerianumber ning allkirjastatav räsi.
  9. Kasutaja vajutab nupule "Allkirjasta", mille peale antakse tööjärg üle JavaScript teegile, mis hangib kasutajalt räsile allkirja.
  10. Allkiri saadetakse järgmise päringuga tagasi veebivormile, mis viib allkirjastamise lõpuni (FinalizeSignature), laeb allkirjastatud konteineri alla (GetSignedDoc) ning lõpetab seansi (CloseSession).
  11. Allalaetud konteineris asendatakse failide räsid nende päris sisuga, mis enne kettale salvestati, ja saadetakse avaldusi töötlevale teenusele.
  12. Allalaetud konteiner ning asutuselt saadud vastus salvestatakse kettale, kust kasutaja saab neid alla laadida.

Pärast veebivormi paigaldamist tuleb veenduda, et sellel oleks enda kaustas kirjutamisõigus, ning muuta claims.php algust: seal olev require_once käsk peab viitama avaldusi töötlevas teenuses olevale failile DigiDoc.class.php. Kui on soov veebivorm ja avaldusi töötlev teenus eraldi masinatesse paigaldada, siis tuleb ka viidatud fail avaldusi töötleva teenuse lähtekoodist veebivormi ümber kopeerida.

Mobiil-ID

Mobiil-ID veebivormi järgnevusskeem. Sinistes kastides olevaid lõike korratakse, kuni saadakse päringu tulemus. Skeemilt puudub mobiilioperaatori suhtlus kasutajaga, kuna see pole arenduse seisukohalt oluline.

Veebivormi lähtekood

Variant veebivormist, mis kasutab Mobiil-ID-d. Üldjoontes on tegu samasuguse rakendusega nagu veebivorm (vt sealt ka paigaldamisnõudeid), kahe olulise erinevusega.

Esiteks ei küsita SSL/TLS käepigistuse käigus kliendi sertifikaati—sertifikaat on Mobiil-ID SIM-i peal ning kasutaja veebilehitsejal puudub juurdepääs sellele. Selle asemel kasutame DigiDocService meetodit MobileAuthenticate autentimispäringu esitamiseks. Meetodiparameetriteks anname kasutaja telefoninumbri ning keele-eelistuse. Peale seda kutsume iga viie sekundi tagant välja meetodi GetMobileAuthenticateStatus, kuni see tagastab autentimise tulemuse. Meetod tagastab ka kasutaja sertifikaadi, mille kehtivust on juba kontrollitud.

Teiseks, dokumendi allkirjastamiseks ei kasutata veebilehitseja pluginat, vaid Mobiil-ID-d. Selle tulemusena ei kutsu me välja meetodeid PrepareSignature ja FinalizeSignature, vaid MobileSign ning GetStatusInfo: esimene saadab allkirjastamispäringu ning teist kontrollime iga viie sekundi tagant, kuni saame tulemuse. Ülejäänud sammud, mis on vajalikud dokumentide räsimiseks, konteinerite koostamiseks ning metainfo määramiseks, on samad, mis veebivormi korral.

Mõlema olekukontrolli meetodi intervalliks valitud viis sekundit on hea testimise korral, kus testnumbrid vastavad kiirelt. Tootekeskkonnas kulub kasutajatel Mobiil-ID päringule vastamiseks oluliselt kauem, mistõttu võib ka intervalli suurendada (eriti just ooteaega enne esimese päringu tegemist).

Märkus: Avaldusi töötlevalt teenuselt saadud vastus on krüpteeritud ning ainsaks vastuvõtjaks on pandud kasutatud Mobiil-ID isikutuvastussertifikaat—Mobiil-ID aga krüpteerimist ei toeta, mistõttu ei ole ka võimalik seda vastust lugeda. Ent vastuse sisu ei oma mingit tähtsust—see, et vastus üldse tagastati, näitab, et avaldus oli korrektne ning selle saatmine õnnestus.

Avaldusi töötlev teenus

Avaldusi töötleva teenuse järgnevusskeem

Teenuse lähtekood (vajab töötamiseks ka SWIG-mähkurit)

Avaldusi töötlev teenus on kirjutatud PHP-s ning kasutab avaldusel oleva allkirja kontrolliks DigiDocService-teenust. Vastuse allkirjastamiseks ja krüpteerimiseks kasutatakse SWIG-mähkurit libdigidoc-teegi ümber.

  1. Teenusele esitatakse POST-päring, millel on kaks kohustuslikku välja: claim ja cert.
    • cert peab sisaldama vastuse saaja isikutuvastamise sertifikaati base64 kodeeritud DER-kujul (tegu pole PEM'iga, kuna puuduvad BEGIN ja END read),
    • claim peab sisaldama allkirjastatud avaldust. Faili MIME-tüüp peab olema kas application/x-ddoc või application/vnd.bdoc-*.
  2. Teenus kontrollib, kas üleslaadimine õnnestus ning kas avaldusel olev allkiri kehtib. Kehtivuse kontrolliks saadetakse avaldus DigiDocService-teenusele, kasutades päringut StartSession, kus lipp bHoldSession on pandud eitavaks, et ühendus kohe suletaks. Vastuseks saadab DigiDocService allkirja staatuse.
    • Taaskord, DigiDocService-teenusele ei saadeta terve avaldus, vaid andmefailid asendatakse nende räsidega.
  3. Avalduse seest loetakse selles sisalduvad andmefailid ning need kirjutatakse kettale.
  4. Kui allkiri on kehtiv, siis luuakse vastus. Selle sisu pole meie jaoks oluline, nii et tegu on konstantse sõnega.
  5. Lähtestatakse libdigidoc teek ning luuakse allkirjastamise konteiner (SWIG-mähkuris initialize ning new_signature_container meetodid).
  6. Konteinerisse lisatakse loodud vastus (add_data_file) ning see allkirjastatakse (sign_container). Allkirjastamiseks kasutatav PIN võib olla nii allkirjastamise funktsiooni argumendiks kui ka libdigidoc teegi konfiguratsioonifailis võtme AUTOSIGN_PIN väärtus (sel juhul jäetakse funktsiooni väljakutsel parameetri pin väärtuseks NULL).
  7. Allkirjastatud vastus kirjutatakse kettale ning vabastatakse mälust (save_signed_document ja free_signature_container - NB! Siinkohal oleks otstarbekam konteiner mälus alles hoida, kuna ta loetakse kohe kettalt tagasi - seda aga hetkel ei saa teha, kuna teegifunktsioon createSignedDocInMemory toodab vigast XML-i, nii et me peame kasutama kettale kirjutavat versiooni).
  8. Teenus loob uue krüpteerimise konteineri (new_encryption_container) ning krüpteerib vastloodud vastuse (encrypt_ddoc).
  9. Kasutatud transpordivõti krüpteeritakse cert väljal oleva sertifikaadi avaliku võtmega ning see lisatakse konteinerisse (add_recipient).
  10. Krüpteeritud konteiner salvestatakse kettale (save_encrypted_container - NB! Taaskord oleks parem konteinerit kettale mitte kirjutada, ent mälus konteineri XML kujule teisendamine on teegis meie eest peidetud ning ainus võimalus XML saamiseks on faili kirjutamine), selle mälu vabastatakse (free_encryption_container) ning vastus saadetakse esialgse päringu tegijale.

Teenust paigaldades tuleb veenduda, et sellel oleks enda kaustas kirjutamisõigus, ning kohendada conf.php faili, kus minimaalselt tuleb ära muuta DD_RESPONSE_SERVER aadress (seda kasutab veebivorm ning selle väärtuseks peab olema avaldusi töötleva teenuse aadress).

Digitaalse templi seadistamine

Selleks, et teenus kasutaks vastuse allkirjastamiseks digitaalset templit ning mitte ID-kaarti, on vaja libdigidoc versiooni 3.7 või uuemat ning tuleb paigaldada digitaalse templi ohjurid. Samuti tuleb teha mõned muudatused libdigidoc-teegi seadete failis.

Ohjurite paigaldamiseks vaata peatükki krüptopulga kasutamine.

libdigidoc-teegi seadete faili leiab vaikimisi %PROGRAMFILES%\Estonian ID card\digidoc.ini (Windows) või /etc/digidoc.conf (Linux).

Seadete failis peaksid leiduma järgmised read (mooduli asukoht võib erineda):

DIGIDOC_DEFAULT_DRIVER=1
DIGIDOC_DRIVERS=1
DIGIDOC_DRIVER_1_NAME=OpenSC
DIGIDOC_DRIVER_1_DESC=OpenSC projects PKCS#11 driver
DIGIDOC_DRIVER_1_FILE=/usr/lib/opensc-pkcs11.so

Siinkohal on vaja kasutada OpenSC mooduli asemel vastpaigaldatud SafeNet eToken oma. Selleks saab lihtsalt asendada olemasolev mooduli või lisada uue. Viimane variant näeks välja järgmine (taaskord võivad moodulite asukohad erineda):

DIGIDOC_DEFAULT_DRIVER=2
DIGIDOC_DRIVERS=2
DIGIDOC_DRIVER_1_NAME=OpenSC
DIGIDOC_DRIVER_1_DESC=OpenSC projects PKCS#11 driver
DIGIDOC_DRIVER_1_FILE=/usr/lib/opensc-pkcs11.so
DIGIDOC_DRIVER_2_NAME=eToken
DIGIDOC_DRIVER_2_DESC=SafeNet eToken PKCS#11 driver
DIGIDOC_DRIVER_2_FILE=/lib/libeToken.so.8

Avalduste rakendus

Avalduste rakenduse järgnevusskeem

Avalduste rakenduse lähtekood

TODO Kui wiki seda lubama hakkab, siis laadida üles kompileeritud .jar

Tegu on käsurearakendusega, mis kasutajalt ja isikutunnistuselt saadud info põhjal loob avalduse, paneb selle konteinerisse ja allkirjastab ning saadab avaldusi töötlevale teenusele. Vastuseks tuleb uus konteiner, mille see krüpteerib lahti, kontrollib allkirja ning siis kuvab sisu kasutajale. Rakendus on algselt kirjutatud Javas ning seejärel porditud .NET'i. Mõned alamosad on ümber kirjutatud ka C++'i, kuid kuna selle kasutamine on piisavalt sarnane Javale, siis polnud vajadust tervet rakendust ümber portida.

  1. Rakendus viib läbi isikutuvastuse nii nagu kirjeldatud isikutuvastuse juures ning realiseeritud eraldiseisvas isikutuvastuse rakenduses.
  2. Kasutajalt küsitakse sisendit avaldusele - tegu on lihtsa, üherealise tekstisisestusega. Kuna JDigiDoc teek oskab kasutada vaid kettale salvestatud faile, siis salvestame sisestatud info ajutisse faili.
  3. Salvestame ajutiselt kettale kaardilt loetud isikuandmed (JDigiDoc teek isikuandmete faili lugemist ei toeta, mistõttu tehakse seda käsitsi lähtudes EstEID kaardi kasutusjuhendist - täpsem seletus isikuandmete faili kasutamise all).
  4. Andmed pannakse DDOC-konteinerisse ning allkirjastatakse - viimase käigus kontrollitakse ka allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi kehtivust.
  5. Kontrollitakse üle, kas konteiner verifitseerub ning see kirjutatakse kettale.
  6. Konteiner saadetakse avaldusi töötlevale teenusele ning vastuseks saadakse krüpteeritud konteiner.
  7. Konteineris olev transpordivõti krüpteeritakse lahti kasutaja isikutuvastussertifikaadi salajase võtmega ning seda kasutatakse teenuse poolt allkirjastatud vastuse lahti krüpteerimiseks.
  8. Allkirjastatud vastus salvestatakse kettale ning seejärel kontrollitakse sellel olevat allkirja.
  9. Kasutajale kuvatakse teenuse vastuse sisu.

Vajab Java versiooni 1.7 või uuemat.

Rakenduse kasutamine

Rakendusega on kaasas Ant ehitusskript, mis kompileerib kõik klassid ning loob neist JAR-faili. Skript nõuab vähemalt Ant versiooni 1.7.

Enne kompileerimist tuleb Ant skripti sees ära muuta kasutatavate teekide asukohad. Peale seda piisab vaid ant käsu käivitamisest, mis loob client.jar'i.

Seejärel saab rakendust käivitada käsuga:

java -jar client.jar [-cfg config] [url]
  • config - kasutatav konfiguratsioonifail, vaikimisi otsitakse praegusest kasutast jdigidoc.cfg
  • url - avaldusi töötleva teenuse aadress, vaikimisi https://localhost/eid/submit.php

Rakendus sõltub järgmistest teekidest:

  • bcprov-jdk15on-147.jar
  • commons-codec-1.6.jar
  • commons-compress-1.3.jar
  • esteidtestcerts.jar
  • iaikPkcs11Wrapper.jar
  • jakarta-log4j-1.2.6.jar
  • jdigidoc-3.6.0.157.jar

Kui teenusega luuakse HTTPS-ühendus (tungivalt soovitatav), siis kontrollitakse, et serveri sertifikaadi väljaandja oleks Java keystore's olemas. Kui teenus kasutab enda allkirjastatud sertifikaate (näiteks testimisel), siis on vaja need enne keystore'i lisada:

keytool -import -alias <sertifikaadi alias> -file <sertifikaadi asukoht> -keystore <keystore asukoht>

Näiteks Ubuntu all:

# keytool -import -alias snakeoil -file /etc/ssl/certs/ssl-cert-snakeoil.pem -keystore /usr/lib/jvm/default-java/jre/lib/security/cacerts

Allkirjastamise rakendus

Rakendus on käsureautiliit, millele antakse sisendandmetena ette nimekiri failidest ning mis väljastab konteineri allkirjastatud failidega ja OCSP kehtivuskinnitusega.

C++

Lähtekood

Kompileerimine:

gcc sign.cpp common/EstEIDConsolePinSigner.cpp -ldigidocpp -o sign

Kasutus:

./sign infile:mimetype... outfile
  • infile - failid, mida allkirjastada
  • mimetype - allkirjastatava faili MIME tüüp, nt text/plain
  • outfile - loodava BDOC konteineri nimi, soovitatav laiendus .bdoc

Java

Lähtekood

Kompileerimine (kus $JAVA_LIB on vajalike Java teekide asukoht):

javac -cp $JAVA_LIB/jdigidoc.jar JavaSign.java

Kasutus:

java JavaSign [-cfg config] infile1 ... infileN outfile[.bdoc]
  • config - kasutatav konfiguratsioonifail, vaikimisi otsitakse praegusest kaustast jdigidoc.cfg
  • infile - failid, mida allkirjastada
  • outfile - loodava konteineri nimi; kui faili nimi lõppeb laiendiga .bdoc, siis luuakse BDOC formaadis allkiri, muidu DIGIDOC-XML

Käivitamisel peavad olema Java classpathil järgmised teegid:

  • bcprov-jdk15on-147.jar
  • commons-codec-1.6.jar
  • commons-compress-1.3.jar
  • esteidtestcerts.jar
  • iaikPkcs11Wrapper.jar
  • jakarta-log4j-1.2.6.jar
  • jdigidoc-3.6.0.157.jar

Vajab Java versiooni 1.7 või uuemat, kuna allkirjastatava faili MIME-tüübi tuvastamiseks kasutatakse klassi Files.

Isikutuvastuse rakendus

Rakendus on käsureautiliit, mis teeb kindlaks, kas kasutajal on juurdepääs sertifikaadile vastavatele privaatvõtmele, s.t kas ta teab ID-kaardi PIN1-koodi. Kasutaja sisestab lugejas oleva kaardi PIN1-koodi, mille peale kuvatakse teade, kas isiku tuvastamine õnnestus või mitte. Kui peaks tekkima mingeid muid tõrkeid (nt on ID-kaardil olev sertifikaat kehtetu), siis kuvatakse vastav veateade.

C++

Lähtekood

Kompileerimine:

gcc auth.cpp common/EstEIDConsolePinSigner.cpp -ldigidocpp -ldigidoc -o auth

Rakendus käivitatakse ilma argumentideta:

./auth

Java

Lähtekood

Kompileerimine (kus $JAVA_LIB on vajalike Java teekide asukoht):

javac -cp $JAVA_LIB/jdigidoc.jar:$JAVA_LIB/bcprov-jdk15on-147.jar JavaAuth.java

Rakenduse käivitamisel on võimalik anda valikuline argument -cfg config, mis töötab nii nagu allkirjastamise rakenduse puhul:

java JavaAuth [-cfg config]

Käivitamisel peavad olema Java classpathil järgmised teegid:

  • bcprov-jdk15on-147.jar
  • commons-compress-1.3.jar
  • esteidtestcerts.jar
  • iaikPkcs11Wrapper.jar
  • jakarta-log4j-1.2.6.jar
  • jdigidoc-3.6.0.157.jar

Allkirja kontrollimise rakendus

Käsureautiliit, mis kontrollib etteantud konteineril olevat allkirja.

C++

Lähtekood

Kompileerimine:

gcc verify.cpp -ldigidocpp -o verify

Kasutus:

./verify infile
  • infile - fail, mille allkirju kontrollida

Andmete dekrüpteerimise rakendus

Käsureautiliit, mis dekrüpteerib etteantud konteineri.

C++

Lähtekood

Kompileerimine:

g++ decrypt.cpp -ldigidoc -o decrypt

Kasutus:

./decrypt infile pin outfile
  • infile - fail, mida dekrüpteerida
  • pin - dekrüpteerimisel kasutatava kaardi PIN 1
  • outfile - fail, kuhu dekrüpteeritud tulemus salvestada

Piiriülene eID, STORK ja Euroopa kodanikukaart

Üldist

  • Alates 01.11.2008 on Äriregistri Ettevõtjaportaal avatud ka Portugali, Soome, Belgia ja Leedu ID-kaardi omanikele, mis võimaldab nende riikide kodanikel Eestisse äriühing asutada Interneti vahendusel.[45]
  • Seisuga 22.12.2010 on lisatud DigiDoc-portaali kasutamise võimalus STORK projektis osalevate välisriikide kodanikele.[46]


RISO koosvõime veeb[3] kirjutab: Teiste riikide eID mehhanisme tunnustatakse Eestis juhul, kui vastava riigi sertifitseerimisteenuse osutaja ja sertifikaatide turvalisus on võrdväärsel tasemel Eesti ID-kaardi omaga. Praegusel etapil saab hinnangud anda ühekaupa iga konkreetse riigi kohta eraldi. Teiste riikide sertide hindamisel on kasutatud dokumendis Teiste riikide eID hindamise põhimõtted toodud metoodikat.' Kvalifitseeritud on järgmiste riikide sertifikaadid:


STORK

STORK (Secure Identity Across Borders Linked) on konkurentsivõime tõstmise ja innovatsiooni raamprogramm, mida kaasrahastab Euroopa Liit. STORK taotleb koostalitlusvõime süsteemi väljatöötamist EL-is, mille eesmärk on võimaldada elektroonilise identiteedi (eID) tuvastamist ja autentimist, mis omakorda võimaldab ettevõtjatel, kodanikel ja riigiametnikel kasutada nende riiklikke elektroonilisi identiteete kõikjal EL liikmesriikides. Teisisõnu on eesmärk luua süsteem, kus mingi riigi sertimisorgan (CA) vahendab teiste riikide sertimisorganeid. Eestit esindab STORK-programmis AS Sertifitseerimiskeskus.[48] Algsele STORKi projektile järgnes STORK 2.0.

STORK käsitleb ka ID-kaardist nõrgema turvalisusega autentimisvahendeid. Nii näiteks on Hollandis kasutusel riiklikud paroolikaardid ja ka Inglismaal on autentimine paroolipõhine.[49]

Selle uurimuse raames on üks olulisi STORKi dokumente "Smartcard eID Comparison" [50], mis esitab tehnilise võrdluse kiipkaardi-põhistest autentimisvahenditest STORKi riikides.

TODO: Projekti kirjelduse jm huvitavat leiab siit ja sellega peaks olema üldinformeeriv osa kaetud. Arendusosas tuleks veel kommenteerida, kuidas teiste riikide ID-kaarte käsitleda (nt kuidas neilt isikukoodi välja lugeda). Huvitav on siit nt:'

  • Pilootprojekt nr. 1 "Piiriülene autentimine e-teenuste jaoks". See pilootprojekt võimaldab kodanikele turvalist ligipääsu teenustele kasutades nende enda riigi poolt välja antud e-identiteeti samaaegselt omades kontrolli oma andmete üle.
  • Pilootprojekt nr. 4 "Piiriülene e-edastus". See pilootprojekt võimaldab ühe riigi kodanikul kasutada e-edastuse portaali teises riigis ning vastu võtta dokumente kasutades omamaist e-identiteeti.
  • Pilootprojekt nr. 5 "Aadressi vahetus". See lihtsustab asjaomaste asutuste informeerimist aadressi vahetuse puhul. Välismaine kodanik saab logida sisse oma e-identiteediga ja üles laadida Aadressideklaratsioon või siis nõutada seda ning alla laadida.
  • Pilootprojekt nr. 6 "Komisjoni teenused". Tänu STORK-i integreerimisele Euroopa Komisjoni Autentimissüsteemiga (ECAS), saavad kodanikud kasutada oma e-identiteeti ning pääseda juurde Euroopa Komisjoni mitmesugustele e-teenustele, mis on mõeldud ametnikele, firmadele ja organisatsioonidele.

European Citizen Card

Olemas on Euroopa kodanikukaardi ehk European Citizen Card (ECC) standard. Idee on luua üle-euroopaline ID-kaart.[51] Viimased uudised pärinevad aastast 2009, sh teade, et Oberthur Technologies on loonud esimese, MS Windows 7-ga ühilduva ECC. Hilisemad laiemale publikule suunatud uudised ECC staatusest puuduvad, kuid eksisteerib ECC tehnilise spetsifikatsiooni standard:

Lisaks võib STORKi kontekstis huvi pakkuda:

Samuti pakuvad mitmed kaarditootjad ECC standardiga ühilduvaid kiipkaarte:

Tasub veel äramärkimist, et 19.09.2012 toimub konverents World e-ID Congress, kus üks teemasid on ülevaade ECC seisust. Võib oletada, et konverentsijärgselt ilmub Internetti kaardi hetkeseisu kohta rohkem teavet.

Välised lingid

Näiterakendustega seotud lingid

Siinkohal on välja toodud mitmed viited ning olemasolevad näiterakendused, mis on abiks uute e-ID rakenduste loomisel.

Piiriülene eID

Allikaviited

  1. 1,0 1,1 https://www.riigiteataja.ee/akt/694375?leiaKehtiv
  2. https://www.riigiteataja.ee/akt/742623?leiaKehtiv
  3. 3,0 3,1 http://www.riso.ee/et/koosvoime/identiteet
  4. http://www.riso.ee/et/node/317
  5. http://mobiil.id.ee
  6. http://mobiil.id.ee/mis-on-mobiil-id/
  7. http://www.id.ee/index.php?id=30389
  8. Infoturbe koosvõime raamistik. 2007. http://www.riso.ee/et/files/InfoturbeRaamistik.odt
  9. Teadmistebaas: administraatoritele. http://www.id.ee/index.php?id=30571
  10. 10,0 10,1 http://id.ee/index.php?id=30289
  11. ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for Office Applications (OpenDocument) v1.0
  12. http://www.id.ee/?id=34070
  13. http://www.opensc-project.org/pam_pkcs11/
  14. 14,0 14,1 http://www.opensc-project.org/doc/pam_pkcs11/pam_pkcs11.html#install
  15. http://www.opensc-project.org/doc/pam_pkcs11/pam_pkcs11.html#HOWTO
  16. http://www.opensc-project.org/doc/pam_pkcs11/pam_pkcs11.html#mappers
  17. pam-auth-update(8) manpage Hurricane Electric lehel. http://man.he.net/man8/pam-auth-update
  18. http://www.gooze.eu/howto/gnu-linux-smartcard-logon-using-pam-pkcs11/configuring-pam-pkcs11
  19. 19,0 19,1 Eesti ID-kaardi tehnoloogia lähteuuring. 1998. http://www.id.ee/public/cyberaruanne_20070322030353.pdf
  20. 20,0 20,1 20,2 http://id.ee/index.php?id=30290
  21. 21,0 21,1 http://id.ee/index.php?id=30291
  22. http://id.ee/index.php?id=30340
  23. http://www.sk.ee/teenused/kehtivuskinnituse-teenus/
  24. https://www.sk.ee/teenused/kehtivuskinnituse-teenus/autentimise-ocsp/
  25. http://www.theregister.co.uk/2009/11/05/serious_ssl_bug/
  26. http://www.theregister.co.uk/2009/11/14/ssl_renegotiation_bug_exploited/
  27. http://tools.ietf.org/html/rfc5746
  28. http://id.ee/index.php?id=31039
  29. http://id.ee/index.php?id=30264
  30. 30,0 30,1 http://www.sk.ee/upload/files/DigiDocService_spec_est.pdf
  31. 31,0 31,1 http://www.sk.ee/upload/files/DigiDocService_spec_eng.pdf
  32. http://www.openxades.org/dds_test_phone_numbers.html
  33. EstEID turvakiibi rakenduse kasutusjuhend. http://id.ee/public/EstEID_kaardi_kasutusjuhend.pdf
  34. http://docs.oracle.com/javase/7/docs/jre/api/security/smartcardio/spec/javax/smartcardio/CardChannel.html#transmit%28javax.smartcardio.CommandAPDU%29
  35. http://id.ee/public/SK-CDD-PRG-GUIDE.pdf
  36. 36,0 36,1 http://id.ee/public/SK-JDD-PRG-GUIDE.pdf
  37. http://www.opensc-project.org/opensc/wiki/FrequentlyAskedQuestions#Q:IhaveasmartcardreaderinstalledbutaJavaapplicationdoesnotseeit
  38. http://www.seminar.aripaev.ee/images/originalimages/%C3%84rip%C3%A4eva%20seminar_ID%20kaart_Statoil_Realo_230811_Albert-71440.pdf
  39. http://www.seminar.aripaev.ee/images/originalimages/AP_seminar_Apollo_loetud_Albert-1d820.pdf
  40. http://php.net/manual/en/class.soapclient.php
  41. http://www.swig.org/Doc1.3/Php.html
  42. http://php.net/manual/en/function.dl.php
  43. JavaScripti klienditeek (idCard.js) veebis allkirjastamise lihtsustamiseks. http://id.ee/index.php?id=30369
  44. 44,0 44,1 Veebilehel allkirjastamine ID-kaardi ja digi-ID'ga. http://id.ee/index.php?id=30279
  45. Järv, Maris; Vali, Ingmar. http://www.riso.ee/et/files/3.1.2_Piiriylesed_digiallkirjad_M.Jarv_I.Vali_IT2008.pdf
  46. DigiDoc Portaali muudatuste nimekiri. http://www.id.ee/index.php?id=30455
  47. http://www.epractice.eu/en/news/284552
  48. Erend, Erkki. 2011. Eesti avaliku sektori identiteedi- ja pääsuõiguste haldus. Magistritöö. http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/get_file.php?id=104
  49. http://forte.delfi.ee/news/digi/uleeuroopaline-elektrooniline-id-peagi-tegelikkus.d?id=21886009
  50. STORK Work Item 3.3.5 Smartcard eID Comparison. 09-12-2010. Final. https://www.eid-stork.eu/index.php?option=com_processes&Itemid=&act=streamDocument&did=1384
  51. http://ec.europa.eu/idabc/servlets/Doc59a8.pdf?id=28716