EID toorik

Allikas: eid.eesti.ee
Redaktsioon seisuga 4. juuli 2012, kell 16:05 kasutajalt Tiitpikma (arutelu | kaastöö) (→‎Avalduste rakendus: Katkine viide)
Jump to navigation Jump to search

Elektroonilise identiteedi (e-ID)
rakendusjuhend tarkvaraarendajatele

(toorversioon)

Sisukord

Sissejuhatus

Projekti eesmärk

Vastavalt Riigi Infosüsteemi Ameti ja Cybernetica AS vahel 30.03.2012 sõlmitud lepingule ning Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames koostas Cybernetica AS elektroonilise identiteedi (e-ID) rakendusjuhendi tarkvara arendajatele ja viis läbi vastavad analüüsid ja uuringud. Projekt kestis 30.03.2012 - 31.10.2012.

Valminud rakendusjuhend annab vajalikud tehnilised alusteadmised e-ID kasutuskeskkondade loomiseks. e-ID all mõistetakse Eesti ID-kaarti, digitaalset isikutunnistust (digi-ID-d), elektroonilist elamisloakaarti, digitaalset templit ja mobiil-ID-d ning eraldi väljatoodud juhtudel ka teiste riikide elektroonilisi identiteete.

Juhend on jaotatud kaheks põhiosaks:

  1. e-ID tutvustus ja selle kasutusvõimaluste hetkeseis;
  2. Lähtekoodinäidised keeltes C++, PHP, Java, Javascript ja .NET, suunitlusega platvormidele MS Windows ja Linux. Tellija soovil ja projekti mahupiirangutest tulenevalt ei käsitle juhendi see redaktsioon platvormi MacOS X.

Kaasatud siht- ja ekspertgrupi esindajad

Lisaks Cybernetica AS spetsialistidele olid projekti kaasatud järgmised asjatundjad ja kliendi esindajad.

  • Aho Augasmägi (Codeborne)
  • Ahto Jaago (SK)
  • Ivar Jung (SMIT)
  • Jaan Murumets (SK)
  • Jargo Kõster (Innovaatik)
  • Liisa Lukin (SK)
  • Mark Ehrlich (RIA)
  • Marko Alas (Swedbank)
  • Martin Paljak (Logica, Ideelabor, OpenSC Project)
  • Piret Aro (RIA)
  • Taavi Valdlo (RISO)
  • Veiko Sinivee (Sunset Software OÜ / SEB IT Partner OÜ)
  • Ülar Kohari (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus)

Sihtgrupp, eeldused

Töö sihtrühmaks on ettevõtete IT-arhitektid ja tarkvaraarendajad, samuti IT-arenduste tellimise eest vastutavad isikud. Juhendi tekstiosa eeldab avaliku võtmega infrastruktuuri (PKI) põhiterminite ja põhimõistete nagu "digitaalsignatuur", "sertifikaat" jmt tundmist. Juhendi lähtekoodiosa eeldab vastava programmeerimiskeele või -raamistiku tundmist. Töö sihtrühmaks ei ole lõppkasutajad.

Lühendid

Lühend Tähendus v selgitus
DAS Digitaalallkirja seadus
ITDS Isikut tõendavate dokumentide seadus
RIA Riigi Infosüsteemi Amet
RISO Riigi infosüsteemide osakond
SK AS Sertifitseerimiskeskus
SMIT Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
STORK Secure Identity Across Borders Linked

eID lühitutvustus

Mis on mis

Eestis reglementeerib eID kasutamist Digitaalallkirja seadus[1] ja Isikut tõendavate dokumentide seadus[2], mille alusel väljastatakse Eesti ID-kaarti.[3]

ID-kaart

ID-kaart (EstID) on kohustuslik isikut tõendav dokument, mida saab kasutada elektroonselt digiallkirja andmise ja isikutuvastamise funktsioonides. ID-kaardile on salvestatud kaks sertifikaati: 1) sertifikaat digitaalseks isikutuvastuseks ning e-posti allkirjastamiseks ja krüpteerimiseks; 2) sertifikaat digitaalseks allkirjastamiseks, mille abil saab kaardi omanik anda kehtiva digitaalallkirja. Need sertifikaadid kehtivad 5 aastat.

Digitaalne isikutunnistus

Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on riiklik digitaalne dokument, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalallkirja. Erinevalt ID-kaardist ei kanta Digi-ID-kaardile isiku nime, fotot ega muud vajalikku, et teda saaks kasutada visuaalse isikut tõendava dokumendina. Krüptograafia seisukohast on tegu samasuguse kiipkaardiga nagu ID-kaart ning Digi-ID sertifikaatide väljastamisel kasutab Sertifitseerimiskeskus samu ülpõhimõtteid, ESTEID-kaardi sertifitseerimispoliitikat ning ESTEID sertifikaatide profiili. Seetõttu käsitleb juhend Digi-ID-d ja ID-kaarti samaväärsena. Digitaalne isikutunnistus antakse välja kehtivusajaga kolm aastat.

Digitaalne tempel

Digitaalne tempel e. digitempel on AS-i Sertifitseerimiskeskus firmapärane teenus, mille abil saavad juriidilised isikud (nt ettevõtted) anda digiallkirju dokumentidele, millega lisatakse dokumendile kinnitus, et dokument pärineb allkirjastanud ettevõttest ning et dokumenti ei ole vahepeal muudetud. Tüüpiliselt kasutatakse seda mass-produtseeritud dokumentide tarbeks, näiteks arved, maksekorraldused, kinnitused, tunnistused jne. Teenuse tellimisel väljastab SK ettevõttele kas kiipkaardil või USB-krüptopulgal X.509-sertifikaadi.

Tehnoloogiliselt on digitempel analoogiline digiallkirjale (teda võibki pidada juriidilise isiku digiallkirjaks) -- templi kasutamisel luuakse andmete allkirjastamisel DigiDOC-vormingus konteiner samamoodi nagu ID-kaardi või Digi-ID kasutamisel andmete allkirjastamiseks. Ainus vahe on selles, et erinevalt isiklikust digitaalallkirjast võib asutuse digitaalne kinnitus olla tekitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Seetõttu lisanduvad digitaalseks kinnitamiseks väljastatud sertifikaadi semantikasse nn. "kinnituspõhimõtted" (signing policy), mis kirjeldavad digitaalse kinnituse otstarvet, tekitamise viisi jms. spetsiifikat.

Asutuse digitaalsel kinnitusel on kaks põhilist kasutusjuhtu:

  1. Kinnituse lisamine digitaalselt allkirjastatud dokumendile – sellisel juhul tekib dokumendile asutuse mõõde ning allkirjastanud isikule allkirjastamise kontekst.
  2. Automaatselt genereeritud digitaalsed kinnitused (ilma digitaalallkirjata) – nt mitmesugused tõendid ja väljavõtted, mille puhul on hiljem võimalik tõendada info terviklust, päritolu ja moodustamise konteksti.

Digitempli andmise kord ja tõestusväärtus on reguleeritud seadusega, sertifitseerimisteenuse osutaja sertifitseerimispõhimõtetega ja templi andja tembelduspõhimõtetega.[4]

Elektrooniline elamisloakaart

Elektrooniline elamisloakaart väljastatakse ID-kaardi asemel Eestis elavatele välismaalastele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, ning sinna kantakse elamisloa andmed. ID-kaardi ja elamisloakaardi funktsionaalsus elektrooniliste teenuste kasutamiseks on sama. Ka elamisloakaardiga saab digitaalselt isikut tuvastada ning allkirja anda. Peamine erinevus seisneb selles, et Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele välja antava ID-kaardiga saab Euroopa Liidu piires reisida, elamisloakaardiga väljaspool Eestit reisida ei saa. Teise erinevusena sisaldab elamisloakaart kontaktivaba kiipi, kuhu on salvestatud kasutaja sõrmejäljekujutised ja näokujutis. ID-kaardil kontaktivaba kiip puudub. Elamisloakaart kehtib kuni 5 aastat, kuid mitte kauem kui kehtib isikule välja antud elamisluba või elamisõigus.

Mobiil-ID

Mobiil-ID on elektrooniline dokument, mis võimaldab elektroonilist isikutuvastamist ja digitaalset allkirjastamist mobiiltelefoni abil, kus telefon koos vastava SIM-kaardiga täidab ühel ajal nii ID-kaardi kui ka kaardilugeja funktsiooni. Erinevalt ID-kaardist ei ole võimalik Mobiil-ID sertifikaate kasutada dokumentide krüpteerimiseks. Mobiil-ID sertifikaadid kehtivad 3 aastat.

Mobiil-ID kasutamiseks on vajalik teenust võimaldav spetsiaalne SIM-kaarti, mille saamiseks tuleb sõlmida teenusleping mobiilioperaatori juures. Mobiil-ID muutub kasutatavaks pärast aktiveerimist Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilises taotluskeskkonnas.

TODO...

Mobiil-ID protokolli järgi toimub kliendi autentimine sellega, et serveri genereeritud väljakutse (challenge) signeeritakse kliendi sertifikaadis olevale avalikule võtmele vastava salajase võtmega, mis asub mobiiltelefoni SIM-kaardil.

Ülevaade eID rakendusvõimalustest

Isiku autentimine

TODO

Juriidiliselt siduvate allkirjade andmine elektroonsetes keskkondades

TODO

Alternatiivsed rakendamisvõimalused

  • transpordikaart, s.t eelkõige ID-pilet. Viimane kujutab endast keskserveris olevat andmebaasi, kus isikukoodidega on seostatud vastavad sõiduõigused, enamasti teatud tüüpi kuukaardid. Sõiduõiguse kontrollimisel kasutatakse ID-kaardi lugejaid selleks, et kiiresti ja mugavalt tuvastada reisija isikukoodi -- ID-kaart ise ei sisalda mingit infot sõiduõiguse kohta.
  • raamatukogukaart
  • kliendikaart (lojaalsuskaart)
  • ukse- või pääsukaart

STORK

STORK (Secure Identity Across Borders Linked) on konkurentsivõime tõstmise ja innovatsiooni raamprogramm, mis on kaasrahastatud EL poolt. STORK taotleb koostalitlusvõime süsteemi väljatöötamist Euroopa Liidus, mille eesmärgiks on elektroonilise identiteedi (eID) tuvastamise ja autentimise võimaldamine, mis omakorda võimaldab ettevõtjatel, kodanikel ja riigiametnikel kasutada nende riiklikke elektroonilisi identiteete kõikjal EL liikmesriikides. Eestit esindab STORK-programmis AS Sertifitseerimiskeskus.[5] Algsele STORKi projektile järgnes STORK 2.0.

STORK käsitleb ka ID-kaardist nõrgema turvalisusega autentimisvahendeid. Nii näiteks on Hollandis kasutusel riiklikud paroolikaardid ja ka Inglismaal on autentimine paroolipõhine.[6]

Selle uurimuse raames on üks olulisi STORKi dokumente "Smartcard eID Comparison" [7], mis esitab tehnilise võrdluse kiipkaardi-põhistest autentimisvahenditest STORKi riikides.

Projekti kirjelduse jm huvitavat leiab siit ja sellega peaks olema üldinformeeriv osa kaetud. Arendusosas tuleks veel kommenteerida, kuidas teiste riikide ID-kaarte käsitleda (nt kuidas neilt isikukoodi välja lugeda). Huvitav on siit nt:

  • Pilootprojekt nr. 1 "Piiriülene autentimine e-teenuste jaoks". See pilootprojekt võimaldab kodanikele turvalist ligipääsu teenustele kasutades nende enda riigi poolt välja antud e-identiteeti samaaegselt omades kontrolli oma andmete üle.
  • Pilootprojekt nr. 4 "Piiriülene e-edastus". See pilootprojekt võimaldab ühe riigi kodanikul kasutada e-edastuse portaali teises riigis ning vastu võtta dokumente kasutades omamaist e-identiteeti.
  • Pilootprojekt nr. 5 "Aadressi vahetus". See lihtsustab asjaomaste asutuste informeerimist aadressi vahetuse puhul. Välismaine kodanik saab logida sisse oma e-identiteediga ja üles laadida Aadressideklaratsioon või siis nõutada seda ning alla laadida.
  • Pilootprojekt nr. 6 "Komisjoni teenused". Tänu STORK-i integreerimisele Euroopa Komisjoni Autentimissüsteemiga (ECAS), saavad kodanikud kasutada oma e-identiteeti ning pääseda juurde Euroopa Komisjoni mitmesugustele e-teenustele, mis on mõeldud ametnikele, firmadele ja organisatsioonidele.

European Citizen Card

Olemas on Euroopa kodanikukaardi ehk European Citizen Card (ECC) standard. Idee on luua üle-euroopaline ID-kaart.[8] Viimased uudised pärinevad aastast 2009, sh teade, et Oberthur Technologies on loonud esimese, MS Windows 7-ga ühilduva ECC. Hilisemad uudised ECC staatusest puuduvad.

Üldteavet arendajatele

Jaotis sisaldab teavet, mida saab ära kasutada nii olemasolevate kui ka uute rakenduste arendamisel.

Arendusvahendid

Kuna ei saa eeldada, et igal arendajal või arendushuvilisel on võimalus osta Windowsi ja arendusvahendite litsentsid, siis on alljärgnevalt toodud legaalsed võimalused nende proovimiseks.

Soovitatav operatsioonisüsteem on Windows 7 põhjusel, et Windows XP tugi lõpeb täielikult 8.04.2014, aga Windows 7'l 14.01.2020.

Testvahendid

AS-ist Sertifitseerimiskeskus saab tellida testotstarbelisi ID-kaarte, digi-ID'sid ja digitempleid (eToken krüptopulgal). Digitempli puhul on võimalik tellida kohandatud väärtustega subjektiväli (CN, Common Name). Hinnakirja ning täpsustava teabe leiab SK testkaartide lehelt.

Isikuandmete faili kasutamine

Infoturbe koosvõime raamistik [9] sätestab: ID-kaardi isikuandmete fail sisaldab sama informatsiooni, mis on kaardile kantud visuaalselt. See sisaldab kaardiomaniku nime, kaardi kehtivuse aega ja muud sarnast. Oluline on, et see sisaldab ka kaardiomaniku isikukoodi. Kui omanik sisestab kaardi kiipkaardilugejasse, on süsteemil võimalik sealt kiirelt välja lugeda isikukood ja kasutada seda oma edasistes toimingutes.'

Isiku tuvastamist ID-kaardi isikuandmete faili abil on mõistlik kasutada kohtades, kus on võimalik ka visuaalne isikutuvastamine (näiteks piiri ületamisel).

ID-kaardil sisalduvad andmed

Allolevaid andmeid saab lugeda ilma PIN-koodi sisestamata (piisab, kui kaart on lugejas).

Omaniku andmed:

  • eesnimi
  • keskmine nimi
  • perekonnanimi
  • sünnipäev
  • sünnikoht
  • isikukood
  • rahvus
  • sugu
  • elamisloa tüüp

ID-kaardi enda kohta saab lugeda järgmiseid andmeid:

  • ID-kaardi seerianumber
  • ID-kaardi aegumise aeg
  • ID-kaardi väljaandmise aeg

Kaardi üheseks indentifitseerimiseks on võimalik kasutada infot failist FID=EEEE/5044 (Personal Data File).[10]

Isikuandmete faili kasutamine veebis

Uue Digidoc-pluginaga pole võimalik lugeda ID-kaardilt isikuandmete faili. Ainus võimalus faili lugemiseks (SK kommentaar 31.05.12) on kasutades ID-kaardi tarkvaraga kaasasolevat utiliiti eidenv.exe. Seetõttu rakendusjuhend seda alamteemat ei käsitle.

ID-kaardi @eesti.ee meiliaadressi kasutamine

ID-kaardi autentimissertifikaadis sisaldub ka riigi poolt kaardiomanikule omistatav eluaegne meiliaadress kujul Eesnimi.Perenimi_XXXX@eesti.ee, kus XXXX on juhuslikult genereeritud neljakohaline arv. Alates 2005. aastast väljastatakse sertifikaatide uuendamisel ja uute ID-kaartide väljastamisel e-posti aadress kujul Eesnimi.Perenimi@eesti.ee; juhul, kui sama ees- ja perenimega isikuid on mitmeid, saavad järgnevad isikuid aadressi kujul Eesnimi.Perenimi.N@eesti.ee, kus N on järjenumber. Eelmised aadresskujud jäävad samuti kehtima.

Failivormingud

DDOC

DigiDoc failivorming on standardi ETSI 101 903 (XML Advanced Electronic Signatures – XAdES) profiil "XAdES-X-L". Antud standard kirjeldab digitaalallkirjastatud dokumentide struktuuri ning profiil võimaldab allkirjaga siduda järgnevad allkirjastatavad atribuudid:[11]

  • Allkirjastamiseks kasutatav sertifikaat
  • Allkirjastamise aeg
  • Allkirjastamise asukoht
  • Allkirjastaja roll või resolutsioon
  • OCSP serveri sertifikaat
  • OCSP vastus

DigiDoc konteiner on sisuliselt XML-dokument, mille elementideks on algfailid või nende asukohad ning räsid, failidega seotud allkirjad ja igas allkirjas sisalduvad allkirjastaja sertifikaat, kehtivuskinnitus ja kehtivuskinnituse teenuse sertifikaat.

DigiDoc failivormingu versioon 1.0 kandis nime SK-XML, kuid kõik järgnevad kannavad nime DIGIDOC-XML. Failivormingu versioon on kirjutamise hetkel 1.3.

Kõik seda vormingut järgivad allkirjastatud konteinerid kannavad laiendit .ddoc.[11]

BDOC

BDOC on uus digitaalallkirja vorming, mis on loodud selleks, et asendada Eesti-spetsiifiline DDOC digitaalallkirja vorming.

Suurim erinevus DDOC-vormingust on OpenDocument[12] standardi järgimine: selle tulemusena on tegu zip-konteineriga, milles on allkirjastatud failid ning allkirjad üksteistest eraldatud. Tänu selle on BDOC-konteinerit võimalik avada iga zip-formaati tundva rakendusega ning seal sees olevad failid lihtsalt loetavad - erirakendusi nagu DigiDoc klient on vaja ainult algfailide tervikluse ja allkirjade kontrollimiseks.

Kuna zip on pakitud vorming, võivad BDOC failid olla oluliselt väiksemad kui DDOC omad. Lisaks on BDOC failide e-kirja teel edastamine paremini toetatud, kuna DDOC formaadis dokumentide edastamisel on olnud probleeme (osad meiliserverid filtreerisid DDOC formaadis manused välja).[13]

Täpsemat tehnilist infot hetkel kasutuses oleva BDOC formaadi kohta saab lugeda Eesti standardidokumendist EVS 821:2009.

NB! BDOC-standard on juhendi kirjutamishetkel aeguvas staatuses, mistõttu SK ei soovita olemasoleva standardi põhjal BDOCi infosüsteemides realiseerida.[14]

Ülaltoodud põhjusel ei käsitle BDOCi praegu ka näiterakendused.

CDOC

CDOC-vormingu puhul järgitakse XML Encryption Syntax and Processing (XML-ENC) standardis väljatoodud struktuuri. Krüpteerimise kohta saab rohkem lugeda krüpteerimise peatükist.

Konteineriks on XML-dokument juurelemendiga EncryptedData - selle sees on:

  • krüpteerimisalgoritmi AES-128-CBC identifikaator,
  • sümmeetriline võti krüpteeritud kujul (iga vastuvõtja jaoks eraldi):
    • krüpteerimisalgoritmi RSA 1.5 identifikaator,
    • vastuvõtja nimi,
    • vastuvõtja sertifikaat (mille avalikku võtit kasutati krüpteerimiseks),
    • võti krüpteeritud kujul
  • sisalduvate andmete metainfo:
    • algfaili nimi,
    • faili suurus,
    • faili MIME tüüp,
  • algandmed krüpteeritud kujul.

Kuigi XML-ENC toetab suvalise hulga failide krüpteerimist, kasutatakse DigiDoc rakendustes lähenemist, mille korral pannakse kõik algfailid DDOC-konteinerisse ning siis krüpteeritakse see üks fail.

eID kasutamine olemasolevate rakendustega

Töölauarakendused

Enne kirjutamist tuleb teha konkreetselt piiritletud valik (nt Outlook ja seal krüpteerimine, signeerimine)

ID-kaardiga sisselogimine Windowsisse

Sisselogimiseks on ametlik vahend IDLogin (http://id.ee/index.php?id=30274), mis on aga tehniliselt piiratud võimalustega:

  • ID-kaardiga Windowsisse sisse logimine ei tööta uuemate ID-kaardi draiveritega kui versioon 1.3.118 (mis pärineb oletatavasti aastast 2007)
  • IDLogini kasutamisel Windows XP-s ei tööta Remote Desktop Connection.
  • IDLogin ei tööta uue ID-kaardi baastarkara versioonidega.
  • IDLogin edasiarendust ei toimu (järeldus eelnevast).

Alternatiiv on kasutada IDLogin edasiarendatud versiooni, mida pakub JaJa Arendus litsentsitasuga alates 1000€. Toote funktsionaalsus on ettevõtte andmetel järgmine:

  • identifitseerib Windowsi (Active Directory või SAMBA) kasutaja ID-kaardi abil
  • saab kasutada paroolipõhiseid ja teiste kiipkaartide lahendusi samaaegselt
  • kiipkaardipõhine turvalisus – transaktsioonid toimivad krüptograafiliste meetoditega, ainult paroolide teadmisest ei piisa, kaarti on ikkagi vaja ehk teisisõnu on tegemist kahetasandilise turvalisusega
  • tööjaamade kasutus on turvalisem
  • tööjaamade kasutus on efektiivsemalt monitooritav (kasutaja log-in ja log-out on võimalik process log'idest nt tööajaarvestussüsteemi eksportida)
  • võimaldab tekitada paindliku ja lihtsalt hallatava guest-juurdepääsu arvutivõrgule
  • tsentraalselt hallatavad turvaelemendid - sertifikaatide kehtivusajad, protsessid juhuks, kui kaart eemaldatakse lugejast
  • töötab Windows 2000 ja Windows XP-ga

ID-kaardiga sisselogimine Linuxisse

TODO: http://www.gooze.eu/howto/gnu-linux-smartcard-logon-using-pam-pkcs11

eID rakendamine kliendikaardina ja läbipääsusüsteemides

ID-kaart kliendikaardina

Eesti ID kaardi tehnoloogia lähteuuring[15] visioneerib:

Näitab, et kaardi valdajal on kas teenuse või soodustuse saamise õigus. Lihtsal
elektroonilisel kliendikaardil ilmselt mõtete ei ole, sest võltsimise risk on
suhteliselt väike. Keerulisem kliendikaart sisaldab aga juba käitumise ajalugu,
kliendi boonuspunkte ja on seetõttu juba kvantitatiivne volitustõend.

ID-kaart läbipääsusüsteemides

Eesti ID-kaardi tehnoloogia lähteuuring[15] visioneerib:

Pääsu reguleerimine on tüüpiline ID kaardi rakendus, kus kaardi omanikule
antakse pääs mingite ressursside juurde. Lihtsamal juhul on see pääs kaitstud
territooriumile. Arvutisüsteemi pääsu reguleerimisel on mõistlik kaardile salvestada 
veel ka isiku profiil infosüsteemis, andmete konfidentsiaalsust tagavad salajased 
võtmed ja isiku digitaalallkiri.

2012 seisuga: Ektaco ARGOS-seeria läbipääsusüsteemides (nt Argos 3010) on võimalik võtmena kasutada ka Eesti ID-kaarti.

Uute eID rakenduste loomine

Uute rakenduste loomise osas vajavad käsitlemist: digiallkirjastamine, krüpteerimine (piirame end CDOC-iga), isikutuvastamine veebis (siia alla ka OCSP, CRL, LDAP), isikuandmete faili kasutamine, DigidocService kasutamine.

DigiDoc teegid

Töölauarakendustes e-ID funktsionaalsuse kasutamiseks on loodud neli erinevat teeki:[16]

  • jdigidoc - Java teek, mis on ühtlasi ka esmane soovitus uute arenduste tegemisel.
    Toetatud formaadid: DDOC, BDOC, CDOC.
  • libdigidoc - C teek, millelt on plaan tugi asenduse tekkimisel ära kaotada. Ei ole soovitatud uute arenduste tegemisel.
    Toetatud formaadid: DDOC, CDOC.
  • libdigidocpp - C++ teek, mis on kasutuses DigiDoc3 kliendi koosseisus. Eraldiseisvana teda arendajatele ei pakuta, ent on kättesaadav koos kliendiga.
    Toetatud formaadid: BDOC.
  • libdigidoccom - COM liides libdigidoc teegile.
    Toetatud formaadid: DDOC, CDOC.

Tulevikus on plaanitud luua ka .NET teek, mis asendaks COM teegi.[16]

Teek DDOC BDOC CDOC
jdigidoc X X X
libdigidoc X X
libdigidocpp X
libdigidoccom X X

DigiDocService

Alternatiiviks teekide kasutamisele on olemas ka DigiDocService, mis on SOAP-põhine tasuline veebiteenus. See võimaldab isikutuvastuse, digitaalallkirjastamise ja allkirjade kontrollimise funktsionaalsust siduda teiste infosüsteemidega. Teenust on võimalik kasutada erinevatelt arenduskeskkondadelt/platvormidelt, millel on SOAP 1.0 RPC-encoded tugi.

Teenuse poolt pakutav funktsionaalsus:

  • Isikusamasuse kontroll Mobiil-ID'ga
  • Sertifikaatide kehtivuse kontroll (võimaldab isikusamasuse kontrolli ID-kaardi ja muu kiipkaardiga)
  • DigiDoc failide moodustamine
  • Digitaalallkirjastamine Mobiil-ID'ga
  • Digitaalallkirjastamine ID-kaardi (ja muu kiipkaardiga)
  • Digitaalallkirjastatud failide (DigiDoc) sisu ja allkirjade kehtivuse kontroll.

DigiDocService toetab ainult DDOC formaadis allkirjastatud dokumente - BDOC tugi hetkel puudub.

Teenusele ligipääsu võimaldatakse IP aadressi põhiselt, selle kasutamiseks tuleb rakenduse pakkujal sõlmida leping AS Sertifitseerimiskeskusega. Teenuse kasutamise maksumus sõltub allkirjastamise ja autentimise päringute arvust kuus ja ühelt rakenduselt tulevatest üheaegsete päringute arvust.[17]

Testimiseks ja arendamiseks on olemas ka tasuta testkeskkond.[18]

Digitaalne allkirjastamine

Uusi digitaalseid allkirju luuakse kahes erinevas vormingus: DIGIDOC-XML ja BDOC. Esimest neist toetavad jdigidoc, libdigidoc, libdigidoccom; teist jdigidoc ja libdigidocpp (plaanitavalt ka .NET teek). Siit on näha, et ainus teek, mis mõlemat formaati toetab on jdigidoc, mistõttu soovitatakse seda kasutada ka uute arenduste tegemisel.[16] Ka DigiDocService toetab vaid DDOC vorminguid.[17]

Kuigi vorming erineb, on nii teekide kui ka DigiDocService puhul lähenemine sama:

  1. luuakse konteiner,
  2. lisatakse allkirjastatavad failid,
  3. üle andmete genereeritakse räsi,
  4. räsi allkirjastatakse osapoolte salajaste võtmetega,
  5. allkirjastatud räsile küsitakse kehtivuskinnitus ning
  6. räsi ja kinnitus lisatakse konteinerisse.

Selguse ja turvalisuse tagamiseks peab iga rakendus, kus on digiallkirjastamise funktsioon, vastama kahele nõudmisele:[19]

  1. Enne allkirjastamist peab kasutaja saama mõistlikul moel andmetega tutvuda.
  2. Pärast allkirjastamist saab kasutaja kontrollida, millele tema allkiri anti, ehk tal on ligipääs DigiDoc-konteinerile koos esialgsete allkirjastatud andmete ja allkirjadega.

Dokumentide digitaalset allkirjastamist on demonstreeritud nii eraldiseisva utiliidina kui ka avalduste esitamise kasutusmallis - nii veebis, kasutades DigiDocService-teenust või SWIG mähkurit, kui ka töölauarakenduses.

Krüpteerimine

e-ID kontekstis toimub krüpteerimine vastavalt standardis XML Encryption Syntax and Processing esitatud põhimõtetele, et saata salastatud faile kindlatele addressaatidele. Küll kasutatakse DigiDoc-rakenduste spetsiifilist lähenemist, kus failid lisatakse enne krüpteerimist DIGIDOC-XML konteinerisse, mis võib, kuid ei pea olema allkirjastatud.

Andmed pannakse DDOC-konteinerisse, mis krüpteeritakse sümmeetrilise algoritmiga (128-bitise võtmega AES), andes tulemuseks CDOC-konteineri. Krüpteerimisel kasutatud võti krüpteeritakse saajate isikutuvastus-sertifikaatide avalike võtmetega ning tulemused lisatakse CDOC konteinerisse. Samuti lisatakse sinna metaandmed krüpteeritud failide kohta, et kasutaja näeks, mis seal sees on. Metaandmeid näevad ka kõik teised, ilma konteinerit lahti krüpteerimata, nii et peab olema ettevaatlik selle suhtes, mis seal kuvatakse.

Konteineri kättesaamisel kasutab adressaat oma isikutuvastuse sertifikaadi salajast võtit, et saada kätte AES võti, millega omakorda saab ta failid lahti krüpteerida.

Sellist krüpteerimist saab kasutada vaid lühiajaliselt - näiteks andmete transportimiseks. Kuna krüpteeritud andmeid saavad avada ainult saajateks märgitud isikud oma krüpteerimise ajahetkel kehtivate sertifikaatidega, siis ei sobi see lahendus pikaajaliseks arhiveerimiseks - sertifikaatide aegumisel asendatakse need kasutaja kaardil uutega ning vana salajast võtit pole enam võimalik kasutada.[20]

Krüpteerimist toetavad teegid libdigidoc (ja seega ka libdigidoccom) ning jdigidoc. DigiDocService-teenust pole võimalik krüpteerimiseks kasutada, aga see poleks ka mõistlik, sest sel juhul tuleks salastatavad andmed enne saata SK-le. Krüpteerimist demonstreeritakse avaldusi töötlevas teenuses ning dekrüpteerimist avalduste rakenduses.

Isikutuvastamine

e-ID kaartidel on sertifikaat digitaalseks isikutuvastuseks. Kui kasutaja suudab tõestada, et tal on ligipääs selle sertifikaadi salajasele võtmele, siis usume, et tegu on sertifikaadi omanikuga.

Isiku tuvastamine näeb enamasti välja selline:

  1. Kasutaja esitab süsteemile mingi sertifikaadi ning väidab, et ta on selle omanik.
  2. Süsteem genereerib juhusliku, ühekordse arvu (nonce), mis antakse kasutajale allkirjastamiseks.
  3. Kasutaja lukustab lahti kaardil oleva salajase võtme, kasutades selleks PIN 1.
  4. Kaardile antakse nonce, mille see allkirjastab, ning kaardilt loetakse tulemus, mis edastatakse süsteemile.
  5. Süsteem kontrollib, kas antud allkiri verifitseerub sertifikaadil oleva avaliku võtmega.
  6. Süsteem küsib sertifikaadi kohta kehtivuskinnitust.

Sertifikaadi kehtivust tuleb eraldi kontrollida, kuna ei piisa vaid sertifikaadil oleva kehtivuse lõppkuupäeva kontrollist - sertifikaadi väljaandja võib selle teatud põhjustel varem kehtetuks tunnistada. Kehtivuse kontrolliks on kaks valikut:

  • CRL, mis on nimekiri kõikidest kehtetuks tunnistatud sertifikaatidest. Selle puuduseks on, et nimekiri laetakse sertifitseerimiskeskuselt alla perioodiliselt, mistõttu pole andmed alati kõige värskemad.
  • OCSP, mis annab vastuse sertifikaadi kehtivuse kohta reaalajas, ent mille kasutamine on (erinevalt CRL'ist) tasuline. Rohkem infot siin.

Kui kõik õnnestus, siis võime arvata, et kasutaja on tõesti sertifikaadi omanik - ja kuna sertifikaadil on isiku nimi ning isikukood, siis teame, kellega tegu. Kuigi tegelikult võib olla kasutaja lihtsalt keegi, kellel on sertifikaadi omaniku kaart ning teab selle PIN 1, ei saa me seda enam kuidagi kontrollida.

Isikutuvastamise näitekoodi näeb eraldiseisva rakendusena ning ka avalduste kasutusmalli koosseisus.

Veebis

Veebis toimub isiku tuvastamine SSL/TLS käepigistuse (handshake) käigus, kus kontrollitakse ka kliendi sertifikaati. Põhjalik kirjeldus on kättesaadav Wikipediast, ent lühidalt kokkuvõttes tehakse sama, mis eelnevalt kirjeldatud, kuid nonsi (nonce) asemel antakse allkiri kõigi eelnevate sõnumite räsile - kuna sõnumid sisaldavad endas juhuarve, siis on ka nende räsi juhuslik.

Veebis isiku tuvastamist tehakse näitekoodis veebivormil.

SSL/TLS taasläbirääkimise viga

2009. aastal tuvastati SSL/TLS protokollis viga, millega sai ühendustesse ründaja valitud teksti sisestada. [21][22] Selle tulemusena täiendati SSL/TLS spetsifikatsioonis taasläbirääkimist (renegotiation), ent need täiendused ei olnud tagasiühilduvad.[23] Seetõttu pole vanemad SSL/TLS kliendid ja ka veebilehitsejad suutelised taasläbirääkima täiendatud versiooni kasutava serveriga.

Kui algatada SSL/TLS seanss ilma kasutaja sertifikaati küsimata, s.t isikut tuvastamata, siis hiljem on selle tegemiseks vaja läbi viia taasläbirääkimised - näiteks kui kasutaja külastab veebilehte, kasutades HTTPS-protokolli ning hiljem soovib end ID-kaardiga sisse logida, tuleb teha taasläbirääkimine. Vanemad veebilehitsejad seda aga uue protokolli kohaselt ei oska. Kui siiski on soov sellist olukorda võimaldada, tuleb luua kaks eraldiseisvat ühenduspunkti: esimene, mis teeb "puhast" SSL/TLS'i, ja teine, mis küsib kasutaja sertifikaati.

Kui isikut tuvastav server on eraldiseisvas ühenduspunktis, siis sellega seanssi alustades küsitakse kasutajalt kohe isikutuvastuse sertifikaati ning hiljem taasläbirääkimisi pole vaja teha.

Eraldi ühenduspunktid peaksid olema erinevate IP aadresside peal või vähemalt kasutama erinevat porti. Eraldi virtuaalhostidest ei piisa, kuna enne luuakse SSL/TLS seanss ning alles siis vaadatakse, millist virtuaalhosti kasutada.

Mobiil-ID

TODO

Isikuandmete faili kasutamine

ID-kaardile talletatud isikuandmete faili ei oska ükski DigiDoc teekidest lugeda. Selle jaoks võib kasutada kas eidenv rakendust või kaardiga otse suhelda. Veebirakendus kasutaja isikuandmeid lugeda ei saa, kuna uus veebilehitseja plugin seda ei võimalda.

Otse suhtlemiseks tuleb kaardile saata vajalikud baidijadad ning lugeda vastuseid. Näiteks isikuandmete faili lugemiseks oleks vaja saata (kasutame T=0 protokolli):[24]

00 A4 00 0C          # Valime juurkataloogi
00 A4 01 0C 02 EE EE # Valime kataloogi EEEE
00 A4 02 04 02 50 44 # Valime faili 5044, mis sisaldab isikuandmeid
00 B2 XX 04          # Loeme isikuandmete failist kirje nr XX (vt tabelit)
                     # Kaart vastab 61 YY, kus YY tähistab, mitu baiti ootavad lugemist
00 C0 00 00 YY       # Loeme kaardilt YY baiti
                     # Kaart vastab ... 90 00, kus ... on soovitud andmed ning 90 00 tähistab OK staatust
Kirje number Sisu Maksimaalne pikkus baitides
1 Perenimi 28
2 Eesnime rida 1 15
3 Eesnime rida 2 15
4 Sugu 1
5 Kodakondsus 3
6 Sünnikuupäev (pp.kk.aaaa) 10
7 Isikukood 11
8 Dokumendi number 8
9 Kehtivuse viimane päev (pp.kk.aaaa) 10
10 Sünnikoht 35
11 Väljaandmise kuupäev (pp.kk.aaaa) 10
12 Elamisloa tüüp 50
13 Märkuste rida 1 50
14 Märkuste rida 2 50
15 Märkuste rida 3 50
16 Märkuste rida 4 50

Kui kasutada kaardiga suhtlemiseks mõnda teeki, siis on võimalik, et viimast sammu ei ole vaja teha. Näiteks kasutades javax.smartcardio klasse saame baidijadale 00 B2 XX 04 vastuseks ResponseAPDU objekti, mille getData() meetod tagastab soovitud andmed ning getSW() tagastab staatuse.[25] Seega pole vaja saata eraldi sõnumit 00 C0 00 00 YY.

Näidet isikuandmete lugemisest on võimalik näha avalduste rakenduses.

Draiverid jms

(See osa tuleb ilmselt kuhugi mujale liigutada.)

Kirjutamise hetkel on eToken-krüptopulk SK poolt toetatud ainult Windows-keskkonnas. Linux jt platvormid on SK poolt testimata ja toetamata, kuid vastavaid eTokeni draivereid on nad nõus teadlikule kasutajale jagama. Konteiner, mis sisaldab kõike vajalikku Linuxile koos dokumentatsiooniga on allalaetav aadressilt: https://installer.id.ee/media/SafeNetAuthenticationClient_Linux_8.1.zip

Toetatud tarkvara:

  • Red Hat Enterprise 5.4 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel
  • CentOS 5.4 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel
  • SUSE Linux Enterprise 11 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel
  • Fedora 11 (32-bit)
  • Fedora 12 (32-bit)
  • Ubuntu 9.10 (32-bit)
  • Ubuntu 10.04 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel


Abiks viited

(See osa tuleks tõenäoliselt lehe lõppu viia, sarnaselt sellega, kuidas Wikipedia artiklitel on lõpus "Välised lingid"/"External links")

Siinkohal on välja toodud mitmed viited ning olemasolevad näiterakendused, mis on abiks uute e-ID rakenduste loomisel.

TODO Järgnev ei töötanud väga hästi/üldse - uurida kiste antud linki

  • eToken tarkvara Linuxile - vajalik digitempli kasutamiseks, sealt võtta "eToken Linux SDK and Middleware".
    • Vajab 32-bitist libpcsclite'i, samuti võib olla vajalik muuta .deb paki control faili, et sõltuvus käsitsi ära kustutada.
    • Loe kindlasti ka märkuseid.

Huvitavad rakendused

eidenv

Käsurea rakendus eidenv kuvab kaardil olevad isikuandmed, asendades endist IDUtil rakendust. Seda levitatakse OpenSC tarkvara koosseisus ning on ka ID-kaardi baastarkvara pakis.

Kasutades -x võtit käivitab argumendiks antud programmi keskonnas, kuhu on lisatud ESTEID_* muutujad samade andmetega. Näiteks test-ID-kaardil on nendeks:

$ eidenv -x /usr/bin/printenv
...
ESTEID_SURNAME=MÄNNIK
ESTEID_GIVEN_NAMES1=MARI-LIIS
ESTEID_GIVEN_NAMES2=
ESTEID_SEX=N
ESTEID_CITIZENSHIP=EST
ESTEID_DATE_OF_BIRTH=01.01.1971
ESTEID_PERSONAL_ID=47101010033
ESTEID_DOCUMENT_NR=AS0010876
ESTEID_EXPIRY_DATE=01.02.2017
ESTEID_PLACE_OF_BIRTH=EESTI / EST
ESTEID_ISSUING_DATE=01.02.2012
ESTEID_PERMIT_TYPE=
ESTEID_REMARK1=
ESTEID_REMARK2=
ESTEID_REMARK3=
ESTEID_REMARK4=

Tänu selle on võimalik luua erinevaid isikuandmeid kasutavaid rakendusi ilma, et oleks vaja kaardiga otse suhelda - need kasutavad lihtsalt vastavat keskkonnamuutujat. Sellist rakendust on aga väga lihtne ära petta, kuna väärtuste allikat ei saa kontrollida. Ent mitte-kriitilistes rakendustes ei tohiks see probleemiks olla.

Et saada rohkem infot rakenduse kohta, tuleb see käivitada -h või --help võtmega.

cdigidoc, digidoc-tool, jdigidoc

cdigidoc, digidoc-tool ning jdigidoc (mitte segi ajada jdigidoc teegiga) on rakendused, mis lubavad teha elementaarseid e-ID operatsioone. Kõik need demonstreerivad omapoolt kasutatava teegi (vastavalt libdigidoc, libdigidocpp ning jdigidoc) võimalusi ning on heaks näitekoodi allikaks.

Et saada juhendeid rakenduse kasutamiseks, piisab nende käivitamisest ilma käsureavõtmeteta - selle peale kuvatakse abitekst. cdigidoci ning jdigidoc rakendustest saab rohkem lugeda ka vastava teegi dokumentatsioonist.[26][27]

Märkused

USB õigused

Ubuntu masinatel oli probleeme kaardilugeja kasutamisega, kuna sellega suhtleval pcscd deemonil polnud kirjutamisõiguseid. Lihtsaim lahendus sellest mööda saamiseks on käsitsi vajalike õiguste andmine. Selleks tuleb teada saada, mis siinil kaardilugeja on ning mis on selle seadmenumber.

$ lsusb
...
Bus 002 Device 003: ID 058f:9520 Alcor Micro Corp. EMV Certified Smart Card Reader

Ehk käesoleval juhul on kaardilugeja siinil 2 seade number 3. Seega tuleb teha:

# chown :pcscd /dev/bus/usb/002/003
# chmod g+w /dev/bus/usb/002/003

Selle tulemusena peaks ls -l kuvama crw-rw-r-- 1 root pcscd ... 003.

See lahendus küll töötab, ent pole väga hea - näiteks seadmenumbri muutudes kaovad õigused ära. Parem oleks see teha udev'i või mõne analoogse vahendiga, kus saab paika panna seadmespetsiifilisi reegleid.

Java ja libpcsclite

Java üritab kaardilugejatega töötamiseks kasutada /usr/lib/libpcsclite.so, mis Debiani/Ubuntu peal pole selles kohas. Asja töötamiseks tuleb luua sümlink:[28]

sudo ln -s /lib/libpcsclite.so.1 /usr/lib/libpcsclite.so      # Ubuntu
sudo ln -s /usr/lib/libpcsclite.so.1 /usr/lib/libpcsclite.so  # Debian

cdigidoc

03.05.2012 seisuga on cdigidoc rakendus vigane. Mingi hetk lisati võtmed -encrypt-sk ja -decrypt-sk, mis teevad SK spetsiifilist krüpteerimist (kõigepealt loovad DDOC konteineri, mis pannakse CDOC sisse), ent selle käigus lõhuti ära -encrypt ja -decrypt funktsionaalsus, millega sai teha n-ö tavalist (de)krüpteerimist (vastavalt XML-ENC standardile).

eToken

Koos eToken vahevaraga suudab PC/SC üles leida digitemplil olevad andmed. OpenSC seda aga (esialgsel testimisel) ei suuda.

Kui paigaldada eToken vahevara Linuxile, siis sellega on kaasas ka paar QT teegi moodulit, mille installer paneb /usr/lib/eToken kausta ning ütleb ld.so.conf'ile, et nüüd terve süsteem neid kasutaks. Ubuntu 11.10 peal tekitas see hulga jama (näiteks Skype lõpetas töötamise), kuna kaasas olid QT versiooni 4.2.3 moodulid, ent ülejäänud süsteem kasutas 4.7.4.

Kui kasutada eTokenit VirtualBoxis jooksva Windowsiga (ka teiste OS'ide korral?), siis on vaja paigaldada VirtualBox Extension Pack - vastasel juhul kuvatakse küll krüptopulga kaardilugeja, ent arvatakse, et see on tühi. (TODO see üle kontrollida - vist oli probleem teises asjas)

Kasutuselevõtu analüüs

TODO: ID‐kaardi kasutuselevõtu kulude, tulude ja riskide analüüs.

Riskid ID-kaardi kasutuselevõtul (kliendikaardina)

  • Piiratud rahvusvaheline kasutus (sisuliselt on kaart kasutatav vaid Eestis)
  • Tunnusgraafika puudumine (vs harilik kliendikaart, kuhu saab trükkida firma logo, rekvisiidid vmt). Kliendikaart on mõnes mõttes kaubamärgi esindaja.

ID-kaardi kasutuspiirangud[29]:

  • Teatud hulk inimesi pole kas ID-kaarti taotlenud, pole Eesti kodanikud või elavad Eestis ajutiselt.
  • Piirangud klienditoes – ei saa aidata klienti, kel on ID-kaardi kasutamisega probleeme (kiip ei tööta, sertifikaat aegunud vms).
  • Kuluefektiivsus – jättes kasutusele paralleelselt kliendikaardi ja ID-kaardi, puudub kokkuhoiuefekt – alles jäävad kaarditoorikute, personaliseerimise ja logistikakulud.
  • ID-kaart kulub ära nagu pangakaart (kuni ei tule kontaktivaba ID-kaarti)
  • Psühholoogiline hirm: kasutajad võivad arvata, et kaardilt loetakse välja ei tea mis personaalset infot.[30]

Kulud

Samas on ka eraldi kliendikaardil arvestatavad kulud (kujundus, toorikud, kodeerimine, trükkimine, piisava laoseisu hoidmine ja jälgimine), mida ID-kaardil pole.

Abiks IT-arenduste tellijale

TODO: Siin anname orienteerivad hinnangud inimtöötundides mitmesuguste eID-põhiste arenduste läbiviimiseks (nt "allkirjastamisteenuse juurutamine Java-platvormil", "Java-rakenduse juurutamine veebikeskkonnas"), backend-mootori või süsteemi funktsioonide tasemel.

Näiterakendused

Sõltuvused

Näitekood on loodud platvormil Ubuntu 11.10 ehk Oneiric Ocelot (64-bit), kasutades vaikimisi pakutavate pakkide versioone:

  • libdigidoc 3.5.5782.613-ubuntu-11-04
  • libdigidocpp 3.5.5814.662-ubuntu-11-04
  • gcc 4.6.1
  • Java 1.7.0_147
  • PHP 5.3.6-13ubuntu3.7
  • Apache 2.2.20

Lisaks neile tuleb Java-rakenduste käitamiseks kasutada järgmisi väliseid teeke:

Märkus: Tegu on arendamisel kasutatud versioonidega teekidest. See tähendab, et lähtekood võib kompileeruda ka vanemate teekidega ning samas võivad uuemad teegid seda lihtsustada (nt mugavama API mõttes). Kui mõne rakenduse jaoks on kindlad erinõudeid versiooni või keskkonna osas, siis on need selle juures välja toodud.

Keeled

C++

Kasutab libdigidocpp teeki, mida levitatakse DigiDoc3 kliendi koosseisus - eraldiseisvana seda arendajatele ei pakuta. Kui arendaja aga juhtub olema Linuxi-põhisel operatsioonisüsteemil, siis on võimalik teek alla laadida RIA Fedora, openSUSE või Ubuntu repositooriumitest ilma klientrakenduseta.

Testimisel ilmnes, et kui kasutada libcrypto 0.9.8 (millest libdigidocpp sõltub) asemel mõnda uuemat versiooni, siis tekivad segmentation fault'id: seega, kui süsteemi on paigaldatud uuem, võib olla vaja linkida see versioon käsitsi.

Näiteks:

gcc main.cpp /lib/libcrypto.so.0.9.8 -ldigidocpp

Vaikimisi kasutatakse rakendustes PIN küsimiseks enda loodud lahendust, mis sõltub unistd.h'st (mida Windowsil pole). libdigidocpp teegi SVN hoidlas on EstEIDConsolePinSigner klass, mis töötab ka Windowsi all, ent 02.05.2012 seisuga ei ole RIA Ubuntu repodes olevas teegis. Kui see klass aga on olemas, siis tuleb selle kasutamiseks lisada näiterakendusi kompileerides võti -DHAVE_ESTEID_CONSOLE_PIN_SIGNER.

Java

Kasutab JDigiDoc teeki. Näitekoodis on teeki kasutatud vaid klientrakenduste loomiseks, ent analoogselt on seda võimalik kasutada ka serverrakendustes.

Java konfiguratsioonifail

JDigiDoc-teek kasutab faili Properties konfiguratsiooni haldamiseks. Failist loetavad võtmed on esitatud jdigidoc teegi dokumentatsiooni lisas 1.[27]

Olulised read konfiguratsioonifailis:

  • DIGIDOC_SIGN_PKCS11_DRIVER - kaardi PKCS11 API ohjur,
  • DIGIDOC_LOG4J_CONFIG - logimise konfiguratsiooni fail,
  • SIGN_OCSP_REQUESTS - kas allkirjastada OCSP päringud (seda on vaja näiteks AS Sertifitseerimiskeskuse kehtivuskinnituse teenuse kasutamiseks),
    • DIGIDOC_PKCS12_CONTAINER - allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi asukoht, PKCS12 formaadis,
    • DIGIDOC_PKCS12_PASSWD - parool allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi PKCS12 faili avamiseks,
    • DIGIDOC_OCSP_SIGN_CERT_SERIAL - allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi seerianumber,
  • DIGIDOC_CA_1_CERT#, DIGIDOC_CA_1_OCSP#_CERT, DIGIDOC_CA_1_OCSP#_CA_CERT - sertifikaatide asukohad; kasutada eesliidet jar://, et anda asukoht classpathist.

PHP

DigiDocService

PHP's allkirjastamiseks ning allkirjade kontrollimiseks on võimalik kasutada DigiDocService-teenust. Et võimaldada teenusega suhtlus üle HTTPS'i on PHP'le vaja paigaldada cURL laiendus.

DigiDocService-teenuse liides on defineeritud WSDL'is, mille põhjal genereeritakse PHP klass teenuse kasutamiseks. Kuigi PHP 5 tuleb juba sisse-ehitatud SOAP kliendi ning WSDL põhjal klassi genereerimise võimalustega[31], kasutab näitekood kaasas olevat PEAR'ist pärit SOAP moodulit, tänu mille töötab kood ka vanemate versioonidega. Kood peaks töötama vähemalt PHP 4.3.4 peal, ent ei ole välistatud, et ka vanematel. Kui veebirakenduses kasutatakse PHP 5, siis on soovitatav uute arenduste puhul kasutada sisse-ehitatud vahendeid.

XML-failide ning DigiDoc konteinerite lugemiseks ja töötlemiseks kasutatakse kärbitud ning veidi muudetud varianti näitekoodist, mis on saadaval aadressil https://www.openxades.org/ddservice/. Kui kärbitud variandist puudub soovitud funktsionaalsus, siis on võimalik, et see on olemas täisversioonis.

SWIG

Kui puudub võimalus või soov kasutada DigiDocService-teenust, siis on alternatiiviks kasutada DigiDoc teeke. PHP jaoks ühtegi kirjutatud ei ole, mistõttu on vaja kasutada mähist (wrapper) mõne olemasoleva ümber.

Lihtsustamaks liidest teegiga ning võimalikult vähendada mähitavat pinda, loodi näitekoodis lihtne vahekiht, mis peidab libdigidoc teegi kasutamise mõne funktsiooni taha. Vahekiht on ülesande-spetsiifiline, mistõttu see ei sobi üldkasutuseks, ent annab aimu, milline see võiks olla. Seejärel loodi SWIG mähis hoopis vahekihi, mitte teegi ümber. Tulemuseks on PHP laiendus, mille kaasamisel on võimalik kõiki vahekihi meetodeid kasutada.

Laiendust kasutatakse serveripoolse vastuse allkirjastamiseks ning krüpteerimiseks. Viimast neist polegi võimalik DigiDocService-teenusega teha, kinnitades teekide kasutamise vajadust.

Laiendi kompileerimine

Vahekihi lähtekood

Tänu loodud vahekihi on näitekoodis olev digidoc.i liides väga lihtne - seal polegi kirjas muud, kui et see kaasaks digidoc.h päised. Liidesest saab genereerida mähkuri koodi käsuga:

swig -php digidoc.i

Selle tulemusena luuakse kolm uut faili: digidoc_wrap.c, digidoc.php ja php_digidoc.h. Esimene, digidoc_wrap.c sisaldab PHP laienduse kompileerimiseks vajalikku C koodi. Teist, digidoc.php'd saab kaasata PHP skriptidesse. See üritab laiendust dünaamiliselt laadida ning paneb mähitud funktsioonid abstraktsesse klassi digidoc. Viimane, php_digidoc.h sisaldab vajalikku päiseinformatsiooni, kui on soov laiend staatiliselt PHP interpretaatorisse linkida. Kui seda soovi pole, siis pole ka seda faili vaja.[32]

Seejärel tuleb lihtsalt vahekihi kood koos genereeritud mähkuri C koodiga üheks jagatud objektiks kokku kompileerida. Selle käigus tuleb ette anda ka PHP interpretaatori päiste asukohad, mida saab teha php-config tööriistaga, ning linkida libdigidoc teek. Näiteks GCC peal näeks kompileerimine välja:

$ gcc `php-config --includes` -fPIC -c digidoc.c digidoc_wrap.c
$ gcc -shared digidoc.o digidoc_wrap.o -ldigidoc -o digidoc.so

TODO Kas ka Windows jaoks on ehitamise näidet vaja? Kui jah, siis mis vahenditega?

Laiendi laadimine

digidoc.php kaasamisel üritatakse loodud laiend dünaamiliselt laadida dl käsuga (kui see pole juba laetud). Kuna dl käsuga on probleeme olnud[33], on parem moodul enne käsitsi laadida. Selle jaoks tuleb lisada php.ini konfiguratsioonifaili rida (või muuta olemasolevat):

extension=digidoc.so  # Linux
extension=digidoc.dll # Windows
libdigidoc konfiguratsioon

Kuna SWIG-mähkur kasutab libdigidoc teeki, siis selle konfigureerimiseks tuleb muuta digidoc.conf faili. Vaikeväärtused enamasti sobivad, ent seal on üks oluline rida: DIGIDOC_OCSP_URL määrab kelle poole pöördutakse OCSP-päringutega. Testimise jaoks on vaja selle väärtuseks seada http://www.openxades.org/cgi-bin/ocsp.cgi.

NB! Ära unusta seda tagasi muuta, kui soovid libdigidoc teegiga esitada mitte-test päringuid.

JavaScript

TODO Kasutatakse veebilehitsejates kaardiga suhtlemiseks.

Avalduste esitamise kasutusmall

Kasutusmalli osapooled

Näitamaks erinevaid e-ID võimalusi ning nende omavaheliseks seostamiseks kasutatakse järgmist kasutusmalli:

Oletame, et meil on asutus, kellele saab esitada avaldusi. Selleks on neil püsti veebiserver veebivormiga. Suhtlus serveriga käib üle HTTPS ning nõuab, et kasutaja end tuvastaks[1]. Vormis on nime ning isikukoodi lahtrid eeltäidetud kasutaja sertifikaadilt saadud andmetega. Seejärel kirjutab kasutaja vormi oma avalduse, mille veebiteenus DigiDocService abiga paneb DigiDoc konteinerisse koos nime ja isikukoodiga[2.1]. Viimaks palutakse kasutajal konteiner veebilehitsejas allkirjastada[2.2].

Loodud konteiner edastatakse teisele teenusele, mis kontrollib allkirja[2.3] ning saadab automaatselt vastuse konteineris, mis on asutuse digitaalse templiga allkirjastatud ning kasutaja sertifikaadil oleva avaliku võtmega krüpteeritud[3]. Kasutaja saab esitatud avalduse ning saadud vastuse oma arvutisse salvestada ning siis DigiDoc kliendiga uurida.

Paralleelselt veebivormiga on rakendus, kus kasutaja peab end tuvastama[4] ning mis koostab allkirjastatud konteineri juba kliendi arvutis[5, 6] ja saadab terves tükis samale teenusele mis veebivormgi. Lisaks avaldusele paneb rakendus konteinerisse ka ID-kaardi isikuandmete failis leiduva info[7]. Serveri vastus on sama, ent seekord krüpteeritakse ta ka lahti[8] ning allkirja kontrollitakse rakenduse sees[8], mitte DigiDoc kliendiga.

Seega kasutusmallis demonstreeritakse

  1. veebis isiku tuvastamist,
  2. DigiDocService kasutamist
    1. konteinerite loomiseks,
    2. allkirja andmiseks ja
    3. allkirja kontrollimiseks,
  3. faili krüpteerimist saaja sertifikaadiga,
  4. rakenduses isiku tuvastamist,
  5. rakenduses konteineri koostamist,
  6. rakenduses allkirja andmist,
  7. ID-kaardi isikuandmete faili lugemist,
  8. faili lahti krüpteerimist ning
  9. rakenduses allkirja kontrollimist.

Veebiserver

Veebiserveriks on kas Apache httpd või Microsoft IIS. Mõlemal juhul on vaja paigaldada PHP tugi ning server konfigureerida kasutama HTTPS'i ning küsima kasutajalt tema sertifikaati. Konfigureerimisjuhendi leiab siit.

Apache httpd

CRL seadistamise õpetuse leiab siit.

OCSP jaoks saab alates Apache 2.3'st kasutada mod_ssl'i sisseehitatud OCSP klienti järgmiste direktiividega:

SSLOCSPEnable on
SSLOCSPDefaultResponder http://www.openxades.org/cgi-bin/ocsp.cgi  # tootekeskkonnas http://ocsp.sk.ee
SSLOCSPOverrideResponder on                                        # vajalik ainult selleks, et testimisel ka päris ID-kaartide kehtivuskinnitused saata
                                                                   # testkeskkonda ning mitte kaardil olevale aadressile - tootes võib selle direktiivi
                                                                   # välja jätta

Varasemates Apache versioonides tuleb OCSP kehtivuskinnitus teha rakenduse tasemel - juhendi selleks leiab siit.

Microsoft IIS

TODO Kirjeldada OCSP konfimist IIS'is, kuna eelnevad juhendid seda ei kata.

Veebivorm

Veebivormi järgnevusskeem

Veebivormi lähtekood

Veebivorm on kirjutatud PHP's ning kasutab konteinerite koostamiseks ja allkirjastamiseks DigiDocService-teenust. Lähemalt PHP kasutamise kohta loe keelte alt.

  1. Veebiserver viib SSL/TLS käepigistuse käigus läbi isikutuvastuse.
  2. Kasutajale kuvatakse veebivorm, mis koosneb neljast lahtrist. Kolm neist (eesnimi, perenimi ja isikukood) on eeltäidetud isiku tuvastamisel saadud andmetega.
  3. Vormi esitamisel saadetakse serverile lahtrite sisu ja kasutaja allkirjastamissertifikaat ning selle seerianumber (kuigi seerianumbrit oleks võimalik ka sertifikaadilt lugeda on parem lasta see töö ära teha kliendi poolel).
  4. Vormi sisestatud andmetest luuakse tekstifail, mis salvestatakse serveris ajutisse kausta.
  5. DigiDocService-teenusega alustatakse uus seanss ning luuakse konteiner, kuhu pannakse vastloodud faili räsi (StartSession). Kuigi teenusele on võimalik saata ka algfailid, on privaatsuse ning andmemahu mõttes parem piirduda räside saatmisega.
  6. Valmistutakse ette konteineri allkirjastamiseks: DigiDocService-teenusele saadetakse kasutaja sertifikaat ning allkirja metainfo s.t roll ja asukoht (PrepareSignature). Näitekoodis kasutatakse metainfoks konstante, kuna nende kasutajalt küsimine on triviaalne ning ei vaja eraldi näidet. Teenuselt saadakse vastuseks konteineri räsi, mille klient peab allkirjastama.
  7. Kasutajale kuvatakse järgmine leht, millel on allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi seerianumber ning allkirjastatav räsi.
  8. Kasutaja vajutab nupule "Allkirjasta", mille peale antakse tööjärg üle JavaScript teegile, mis hangib kasutajalt räsile allkirja.
  9. Allkiri saadetakse järgmise päringuga tagasi veebivormile, mis viib allkirjastamise lõpuni (FinalizeSignature), laeb allkirjastatud konteineri alla (GetSignedDoc) ning lõpetab seansi (CloseSession).
  10. Allalaetud konteineris asendatakse failide räsid nende päris sisuga, mis enne kettale salvestati, ja saadetakse avaldusi töötlevale teenusele.
  11. Allalaetud konteiner ning asutuselt saadud vastus salvestatakse kettale, kust kasutaja saab neid alla laadida.

Avaldusi töötlev teenus

Avaldusi töötleva teenuse järgnevusskeem

Teenuse lähtekood (vajab töötamiseks ka SWIG-mähkurit)

Avaldusi töötlev teenus on kirjutatud PHP-s ning kasutab avaldusel oleva allkirja kontrolliks DigiDocService-teenust. Vastuse allkirjastamiseks ja krüpteerimiseks kasutatakse SWIG-mähkurit libdigidoc-teegi ümber.

  1. Teenusele esitatakse POST-päring, millel on kaks kohustuslikku välja: claim ja cert.
    • cert peab sisaldama vastuse saaja isikutuvastamise sertifikaati base64 kodeeritud DER-kujul (tegu pole PEM'iga, kuna puuduvad BEGIN ja END read),
    • claim peab sisaldama allkirjastatud avaldust. Faili MIME-tüüp peab olema kas application/x-ddoc või application/vnd.bdoc-*.
  2. Teenus kontrollib, kas üleslaadimine õnnestus ning kas avaldusel olev allkiri kehtib. Kehtivuse kontrolliks saadetakse avaldus DigiDocService-teenusele, kasutades päringut StartSession, kus lipp bHoldSession on pandud eitavaks, et ühendus kohe suletaks. Vastuseks saadab DigiDocService allkirja staatuse.
  3. Kui allkiri on kehtiv, siis luuakse vastus. Selle sisu pole meie jaoks oluline, nii et tegu on konstantse sõnega.
  4. Lähtestatakse libdigidoc teek ning luuakse allkirjastamise konteiner (SWIG-mähkuris initialize ning new_signature_container meetodid).
  5. Konteinerisse lisatakse loodud vastus (add_data_file) ning see allkirjastatakse (sign_container). Allkirjastamiseks kasutatav PIN võib olla nii allkirjastamise funktsiooni argumendiks kui ka libdigidoc teegi konfiguratsioonifailis võtme AUTOSIGN_PIN väärtus (sel juhul jäetakse funktsiooni väljakutsel parameetri pin väärtuseks NULL).
  6. Allkirjastatud vastus kirjutatakse kettale ning vabastatakse mälust (save_signed_document ja free_signature_container - NB! Siinkohal oleks otstarbekam konteiner mälus alles hoida, kuna ta loetakse kohe kettalt tagasi - seda aga hetkel ei saa teha, kuna teegifunktsioon createSignedDocInMemory toodab vigast XML-i, nii et me peame kasutama kettale kirjutavat versiooni).
  7. Teenus loob uue krüpteerimise konteineri (new_encryption_container) ning krüpteerib vastloodud vastuse (encrypt_ddoc).
  8. Kasutatud transpordivõti krüpteeritakse cert väljal oleva sertifikaadi avaliku võtmega ning see lisatakse konteinerisse (add_recipient).
  9. Krüpteeritud konteiner salvestatakse kettale (save_encrypted_container - NB! Taaskord oleks parem konteinerit kettale mitte kirjutada, ent mälus konteineri XML kujule teisendamine on teegis meie eest peidetud ning ainus võimalus XML saamiseks on faili kirjutamine), selle mälu vabastatakse (free_encryption_container) ning vastus saadetakse esialgse päringu tegijale.

TODO Hetkel kasutatakse vastuse allkirjastamiseks ID-kaarti. Uuenda teksti, kui see on ümber tehtud digitempli peale.

Avalduste rakendus

Avalduste rakenduse lähtekood

TODO Kui wiki seda lubama hakkab, siis laadida üles kompileeritud .jar

Tegu on käsurearakendusega, mis kasutajalt ja isikutunnistuselt saadud info põhjal loob avalduse, paneb selle konteinerisse ja allkirjastab ning saadab avaldusi töötlevale teenusele. Vastuseks tuleb uus konteiner, mille see krüpteerib lahti, kontrollib allkirja ning siis kuvab sisu kasutajale. Rakendus on algselt kirjutatud Javas ning seejärel porditud .NET'i. Mõned alamosad on ümber kirjutatud ka C++'i, kuid kuna selle kasutamine on piisavalt sarnane Javale, siis polnud vajadust tervet rakendust ümber portida.

  1. Rakendus viib läbi isikutuvastuse nii nagu kirjeldatud isikutuvastuse juures ning realiseeritud eraldiseisvas isikutuvastuse rakenduses.
  2. Kasutajalt küsitakse sisendit avaldusele - tegu on lihtsa, üherealise tekstisisestusega. Kuna JDigiDoc teek oskab kasutada vaid kettale salvestatud faile, siis salvestame sisestatud info ajutisse faili.
  3. Salvestame ajutiselt kettale kaardilt loetud isikuandmed (JDigiDoc teek isikuandmete faili lugemist ei toeta, mistõttu tehakse seda käsitsi lähtudes EstEID kaardi kasutusjuhendist).
  4. Andmed pannakse DDOC-konteinerisse ning allkirjastatakse - viimase käigus kontrollitakse ka allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi kehtivust.
  5. Kontrollitakse üle, kas konteiner verifitseerub ning see kirjutatakse kettale.
  6. Konteiner saadetakse avaldusi töötlevale teenusele ning vastuseks saadakse krüpteeritud konteiner.
  7. ...

TODO Praegu kirjeldab hetkeseisu. Kui rakendus uueneb, siis uuendada ka wikit.

Vajab Java versiooni 1.7 või uuemat.

Rakenduse kasutamine

NB! Hetkel on teenuse aadress http://localhost/eid/submit.php koodi sisse kirjutatud (ClaimService.SERVICE_URL). See tuleb enne kompileerimist ära muuta.

TODO Tee nii, et aadress oleks konfigureeritav.

Rakendust tuleb kompileerida tavapärasel Java moel:

javac -cp <ehitussõltuvused> <.java failid>

Ehitamisel on ainsateks sõltuvusteks jdigidoc.jar ning bcprov-jdk5on-147.jar.

Peale seda saab rakenduse käivitada käsuga:

java ee.cyber.eid.EidClient

Käivitamise hetkel peavad Java classpathis olema järgmised teegid:

  • bcprov-jdk15on-147.jar
  • commons-codec-1.6.jar
  • commons-compress-1.3.jar
  • esteidtestcerts.jar
  • iaikPkcs11Wrapper.jar
  • jakarta-log4j-1.2.6.jar
  • jdigidoc-3.6.0.157.jar

Allkirjastamise rakendus

Rakendus on käsureautiliit, millele antakse sisendandmetena ette nimekiri failidest ning mis väljastab konteineri allkirjastatud failidega ja OCSP kehtivuskinnitusega.

C++

Lähtekood

Kompileerimine:

gcc sign.cpp common/EstEIDConsolePinSigner.cpp -Icommon -ldigidocpp -o sign

Kasutus:

./sign infile:mimetype... outfile
  • infile - failid, mida allkirjastada
  • mimetype - allkirjastatava faili MIME tüüp, nt text/plain
  • outfile - loodava BDOC konteineri nimi, soovitatav laiendus .bdoc

Java

Lähtekood

Kompileerimine (kus $JAVA_LIB on vajalike Java teekide asukoht):

javac -cp $JAVA_LIB/jdigidoc.jar JavaSign.java

Kasutus:

java JavaSign [-cfg config] infile1 ... infileN outfile[.bdoc]
  • config - kasutatav konfiguratsioonifail, vaikimisi otsitakse praegusest kaustast jdigidoc.cfg
  • infile - failid, mida allkirjastada
  • outfile - loodava konteineri nimi; kui faili nimi lõppeb laiendiga .bdoc, siis luuakse BDOC formaadis allkiri, muidu DIGIDOC-XML

Käivitamisel peavad olema Java classpathil järgmised teegid:

  • bcprov-jdk15on-147.jar
  • commons-codec-1.6.jar
  • commons-compress-1.3.jar
  • esteidtestcerts.jar
  • iaikPkcs11Wrapper.jar
  • jakarta-log4j-1.2.6.jar
  • jdigidoc-3.6.0.157.jar

Vajab Java versiooni 1.7 või uuemat, kuna allkirjastatava faili MIME-tüübi tuvastamiseks kasutatakse klassi Files.

Isikutuvastuse rakendus

Rakendus on käsureautiliit, mis teeb kindlaks, kas kasutajal on juurdepääs sertifikaadile vastavatele privaatvõtmele, s.t kas ta teab ID-kaardi PIN1-koodi. Kasutaja sisestab lugejas oleva kaardi PIN1-koodi, mille peale kuvatakse teade, kas isiku tuvastamine õnnestus või mitte. Kui peaks tekkima mingeid muid tõrkeid (nt on ID-kaardil olev sertifikaat kehtetu), siis kuvatakse vastav veateade.

C++

Lähtekood

Kompileerimine:

gcc auth.cpp common/EstEIDConsolePinSigner.cpp -Icommon -ldigidocpp -lcrypto -o auth

Kui selle peale antakse hoiatusi libcrypto versiooni kohta või käivitamisel tekivad segmentation fault'id, siis vaata siia.

Rakendus käivitatakse ilma argumentideta:

./auth

NB! C++ rakendus hetkel OCSP kontrolle läbi ei vii, kuna libdigidocpp seda ei võimalda. See tuleks teha kasutades libdigidoci. - Kas seda on üldse vaja, kuna sai kokku lepitud, et isikutuvastus tehakse Javas?

Java

Lähtekood

Kompileerimine (kus $JAVA_LIB on vajalike Java teekide asukoht):

javac -cp $JAVA_LIB/jdigidoc.jar:$JAVA_LIB/bcprov-jdk15on-147.jar JavaAuth.java

Rakenduse käivitamisel on võimalik anda valikuline argument -cfg config, mis töötab nii nagu allkirjastamise rakenduse puhul:

java JavaAuth [-cfg config]

Käivitamisel peavad olema Java classpathil järgmised teegid:

  • bcprov-jdk15on-147.jar
  • commons-compress-1.3.jar
  • esteidtestcerts.jar
  • iaikPkcs11Wrapper.jar
  • jakarta-log4j-1.2.6.jar
  • jdigidoc-3.6.0.157.jar

Piiriülene eID

Üldist

  • Alates 01.11.2008 on Äriregistri Ettevõtjaportaal avatud ka Portugali, Soome, Belgia ja Leedu ID-kaardi omanikele, mis võimaldab nende riikide kodanikel Eestisse äriühing asutada Interneti vahendusel.[34]
  • Seisuga 22.12.2010 on lisatud DigiDoc-portaali kasutamise võimalus STORK projektis osalevate välisriikide kodanikele.[35]


RISO koosvõime veeb[3] kirjutab: Teiste riikide eID mehhanisme tunnustatakse Eestis juhul, kui vastava riigi sertifitseerimisteenuse osutaja ja sertifikaatide turvalisus on võrdväärsel tasemel Eesti ID-kaardi omaga. Praegusel etapil saab hinnangud anda ühekaupa iga konkreetse riigi kohta eraldi. Teiste riikide sertide hindamisel on kasutatud dokumendis Teiste riikide eID hindamise põhimõtted toodud metoodikat.' Kvalifitseeritud on järgmiste riikide sertifikaadid:

Huvitavaid linke

Allikaviited

  1. https://www.riigiteataja.ee/akt/694375?leiaKehtiv
  2. https://www.riigiteataja.ee/akt/742623?leiaKehtiv
  3. 3,0 3,1 http://www.riso.ee/et/koosvoime/identiteet
  4. http://www.riso.ee/et/node/317
  5. Erend, Erkki. 2011. Eesti avaliku sektori identiteedi- ja pääsuõiguste haldus. Magistritöö. http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/get_file.php?id=104
  6. http://forte.delfi.ee/news/digi/uleeuroopaline-elektrooniline-id-peagi-tegelikkus.d?id=21886009
  7. STORK Work Item 3.3.5 Smartcard eID Comparison. 09-12-2010. Final. https://www.eid-stork.eu/index.php?option=com_processes&Itemid=&act=streamDocument&did=1384
  8. http://ec.europa.eu/idabc/servlets/Doc59a8.pdf?id=28716
  9. Infoturbe koosvõime raamistik. 2007. http://www.riso.ee/et/files/InfoturbeRaamistik.odt
  10. Teadmistebaas: administraatoritele. http://www.id.ee/index.php?id=30571
  11. 11,0 11,1 http://id.ee/index.php?id=30289
  12. ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for Office Applications (OpenDocument) v1.0
  13. http://www.id.ee/?id=34070
  14. Liisa Lukin (SK), 27.06.2012 kiri eid-avalik@cyber.ee listi.
  15. 15,0 15,1 Eesti ID-kaardi tehnoloogia lähteuuring. 1998. http://www.id.ee/public/cyberaruanne_20070322030353.pdf
  16. 16,0 16,1 16,2 http://id.ee/index.php?id=30290
  17. 17,0 17,1 http://id.ee/index.php?id=30291
  18. http://id.ee/index.php?id=30340
  19. http://id.ee/index.php?id=31039
  20. http://id.ee/index.php?id=30264
  21. http://www.theregister.co.uk/2009/11/05/serious_ssl_bug/
  22. http://www.theregister.co.uk/2009/11/14/ssl_renegotiation_bug_exploited/
  23. http://tools.ietf.org/html/rfc5746
  24. EstEID turvakiibi rakenduse kasutusjuhend. http://id.ee/public/EstEID_kaardi_kasutusjuhend.pdf
  25. http://docs.oracle.com/javase/7/docs/jre/api/security/smartcardio/spec/javax/smartcardio/CardChannel.html#transmit%28javax.smartcardio.CommandAPDU%29
  26. http://id.ee/public/SK-CDD-PRG-GUIDE.pdf
  27. 27,0 27,1 http://id.ee/public/SK-JDD-PRG-GUIDE.pdf
  28. http://www.opensc-project.org/opensc/wiki/FrequentlyAskedQuestions#Q:IhaveasmartcardreaderinstalledbutaJavaapplicationdoesnotseeit
  29. http://www.seminar.aripaev.ee/images/originalimages/%C3%84rip%C3%A4eva%20seminar_ID%20kaart_Statoil_Realo_230811_Albert-71440.pdf
  30. http://www.seminar.aripaev.ee/images/originalimages/AP_seminar_Apollo_loetud_Albert-1d820.pdf
  31. http://php.net/manual/en/class.soapclient.php
  32. http://www.swig.org/Doc1.3/Php.html
  33. http://php.net/manual/en/function.dl.php
  34. Järv, Maris; Vali, Ingmar. http://www.riso.ee/et/files/3.1.2_Piiriylesed_digiallkirjad_M.Jarv_I.Vali_IT2008.pdf
  35. DigiDoc Portaali muudatuste nimekiri. http://www.id.ee/index.php?id=30455
  36. http://www.epractice.eu/en/news/284552