Erinevus lehekülje "EID toorik" redaktsioonide vahel

Allikas: eid.eesti.ee
Jump to navigation Jump to search
P (→‎Kahtlased kohad: Viide allikale)
(→‎Sõltuvused: libdigidoc versioon)
379. rida: 379. rida:
 
== Sõltuvused ==
 
== Sõltuvused ==
 
Näitekood on loodud Ubuntu 11.10 ehk Oneiric Ocelot peal kasutades vaikimisi pakutavate pakkide versioone:
 
Näitekood on loodud Ubuntu 11.10 ehk Oneiric Ocelot peal kasutades vaikimisi pakutavate pakkide versioone:
 +
* libdigidoc 3.5.5782.613-ubuntu-11-04
 
* libdigidocpp 3.5.5814.662-ubuntu-11-04
 
* libdigidocpp 3.5.5814.662-ubuntu-11-04
 
* gcc 4.6.1
 
* gcc 4.6.1

Redaktsioon: 20. juuni 2012, kell 09:27

Elektroonilise identiteedi (e-ID)

rakendusjuhend tarkvaraarendajatele

Sisukord

Sissejuhatus

Projekti eesmärk

Vastavalt Riigi Infosüsteemi Ameti ja Cybernetica AS vahel 30.03.2012 sõlmitud lepingule ning Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames koostas Cybernetica AS elektroonilise identiteedi (e-ID) rakendusjuhendi tarkvara arendajatele ja viis läbi vastavad analüüsid ja uuringud.

Valminud rakendusjuhend annab ettevõtete IT-arhitektidele ja tarkvaraarendajatele vajalikud tehnilised alusteadmised e-ID kasutuskeskkondade loomiseks. e-ID all mõistetakse Eesti ID-kaarti, digitaalset isikutunnistust (digi-ID-d), elektroonilist elamisloakaarti, digitaalset templit ja mobiil-ID-d ning eraldi väljatoodud juhtudel ka teiste riikide elektroonilisi identiteete.

Juhend on jaotatud kaheks põhiosaks:

  1. e-ID tutvustus ja selle kasutusvõimaluste hetkeseis;
  2. Lähtekoodinäidised keeltes C++, PHP, Java, Javascript ja .NET, suunitlusega platvormidele MS Windows ja Linux. Tellija soovil ja projekti mahupiirangutest tulenevalt ei käsitle juhendi see redaktsioon platvormi MacOS X.

Kaasatud siht- ja ekspertgrupi esindajad

Lisaks Cybernetica AS spetsialistidele olid projekti kaasatud järgmised asjatundjad ja kliendi esindajad.

  • Aho Augasmägi (Codeborne)
  • Ahto Jaago (SK)
  • Ivar Jung (SMIT)
  • Jaan Murumets (SK)
  • Jargo Kõster (Innovaatik)
  • Liisa Lukin (SK)
  • Mark Ehrlich (RIA)
  • Marko Alas (Swedbank)
  • Martin Paljak (Logica, Ideelabor, OpenSC Project)
  • Piret Aro (RIA)
  • Taavi Valdlo (RISO)
  • Veiko Sinivee (Sunset Software OÜ / SEB IT Partner OÜ)
  • Ülar Kohari (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus)


Sihtgrupp, eeldused

Töö sihtrühmaks ei ole lõppkasutajad.

eID lühitutvustus

Mis on mis

Eestis reglementeerib eID kasutamist Digitaalallkirja seadus (DAS)[1] ja Isikut tõendavate dokumentide seadus (ITDS)[2], mille alusel väljastatakse Eesti ID-kaarti.[3]

ID-kaart

ID-kaart (EstID) on kohustuslik isikut tõendav dokument, mida saab kasutada elektroonselt digiallkirja andmise ja isikutuvastamise funktsioonides. ID-kaardile on salvestatud kaks sertifikaati: 1) sertifikaat digitaalseks isikutuvastuseks ning e-posti allkirjastamiseks ja krüpteerimiseks; 2) sertifikaat digitaalseks allkirjastamiseks, mille abil saab kaardi omanik anda kehtiva digitaalallkirja. Need sertifikaadid kehtivad 5 aastat.

Digitaalne isikutunnistus

Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on riiklik digitaalne dokument, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalallkirja. Erinevalt ID-kaardist ei kanta Digi-ID-kaardile isiku nime, fotot ega muud vajalikku, et teda saaks kasutada visuaalse isikut tõendava dokumendina. Krüptograafia seisukohast on tegu samasuguse kiipkaardiga nagu ID-kaart ning Digi-ID sertifikaatide väljastamisel kasutab Sertifitseerimiskeskus samu ülpõhimõtteid, ESTEID-kaardi sertifitseerimispoliitikat ning ESTEID sertifikaatide profiili. Seetõttu käsitleb juhend Digi-ID-d ja ID-kaarti samaväärsena. Digitaalne isikutunnistus antakse välja kehtivusajaga kolm aastat.

Digitaalne tempel

Digitaalne tempel on AS-i Sertifitseerimiskeskus (SK) firmapärane teenus, mille abil saavad ettevõtted anda digiallkirju dokumentidele, millega lisatakse dokumendile kinnitus, et dokument pärineb allkirjastanud asutusest ning et dokumenti ei ole vahepeal muudetud. Tüüpiliselt kasutatakse seda mass-produtseeritud dokumentide tarbeks, näiteks arved, maksekorraldused, kinnitused, tunnistused jne. Teenuse tellimisel väljastab SK ettevõttele kas kiipkaardil või USB-krüptopulgal X.509-sertifikaadi. Digitaalse templi kasutamisel luuakse andmete allkirjastamisel DigiDOC-vormingus konteiner täpselt samamoodi nagu ID-kaardi või Digi-ID kasutamisel andmete allkirjastamiseks.

Asutuse digitaalne kinnitus (ehk "digitempel") on tehniliselt analoogiline digitaalallkirjaga. Kui digitaalallkirja annab kindel isik ühesuguste põhimõtete kohaselt, siis asutuse väljastatud digitaalne kinnitus võib olla tekitatud väga erinevate põhimõtete kohaselt. Seetõttu lisanduvad digitaalseks kinnitamiseks väljastatud sertifikaadi semantikasse nn. "kinnituspõhimõtted" (signing policy), mis kirjeldavad digitaalse kinnituse otstarvet, tekitamise viisi jms. spetsiifikat. Asutuse digitaalse kinnituse andmist võib käsitleda kui elektroonilist vastet "templile" või "blanketile". Asutuse digitaalne kinnitusel on kaks põhilist kasutusjuhtu.

1. Kinnituse lisamine digitaalselt allkirjastatud dokumendile – sellisel juhul tekib dokumendile asutuse mõõde ning allkirjastanud isikule allkirjastamise kontekst.

2. Automaatselt genereeritud digitaalsed kinnitused (ilma digitaalallkirjata) – selline tehnika annab võimaluse moodustada iseseisvalt käsitletav fail mingi infosüsteemi poolt genereeritud andmetest. Nii on võimalik veebiteenustes genereerida mitmesuguseid tõendeid ja väljavõtteid, mida kasutaja saab salvestada ning hiljem on salvestatu puhul võimalik tõendada info terviklust, päritolu ja moodustamise konteksti. Asutuse digitaalne kinnitus vastab failivormingult digitaalallkirja omale (*.ddoc) ning kõik DigiDoc- rakendused suudavad neid käsitleda. Sertifikaate asutuse digitaalseks kinnituseks väljastab SK.

Kokkuvõtlikult on digitaalne tempel juriidilise isiku poolt antav digitaalne kinnitus, mille andmise kord ja tõestusväärtus on reguleeritud seadusega, sertifitseerimisteenuse osutaja sertifitseerimispõhimõtetega ja templi andja tembelduspõhimõtetega. Tehnoloogiliselt on digitaalne tempel juriidilise isiku digitaalallkiri, tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida templi andja kasutab, et tõendada oma seost digitaalse dokumendiga ja selle autentsust ning terviklust.[4]

Elektrooniline elamisloakaart

Elektrooniline elamisloakaart väljastatakse ID-kaardi asemel Eestis elavatele välismaalastele, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, ning sinna kantakse elamisloa andmed. ID-kaardi ja elamisloakaardi funktsionaalsus elektrooniliste teenuste kasutamiseks on sama. Ka elamisloakaardiga saab digitaalselt isikut tuvastada ning allkirja anda. Peamine erinevus seisneb selles, et Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele välja antava ID-kaardiga saab Euroopa Liidu piires reisida, elamisloakaardiga väljaspool Eestit reisida ei saa. Teise erinevusena sisaldab elamisloakaart kontaktivaba kiipi, kuhu on salvestatud kasutaja sõrmejäljekujutised ja näokujutis. ID-kaardil kontaktivaba kiip puudub. Elamisloakaart kehtib kuni 5 aastat, kuid mitte kauem kui kehtib isikule välja antud elamisluba või elamisõigus.

Mobiil-ID

Mobiil-ID on protokoll kliendi autentimiseks. Selles protokollis püütakse klienti autentida sellega, et serveri genereeritud väljakutse (challenge) signeeritakse kliendi sertifikaadis olevale avalikule võtmele vastava salajase võtmega, mis asub aga kasutajale kuuluva mobiiltelefoni SIM-kaardil.

Ülevaade eID rakendusvõimalustest

ID-kaardi rakendamisvõimalused:

  • transpordikaart, s.t eelkõige ID-pilet. Viimane kujutab endast keskserveris olevat andmebaasi, kus isikukoodidega on seostatud vastavad sõiduõigused, enamasti teatud tüüpi kuukaardid. Sõiduõiguse kontrollimisel kasutatakse ID-kaardi lugejaid selleks, et kiiresti ja mugavalt tuvastada reisija isikukoodi -- ID-kaart ise ei sisalda mingit infot sõiduõiguse kohta.
  • raamatukogukaart
  • kliendikaart (lojaalsuskaart)
  • ukse- või pääsukaart

STORK

STORK (Secure idenTity acrOss boRders linKed) on konkurentsivõime tõstmise ja innovatsiooni raamprogramm, mis on kaasrahastatud EL poolt. STORK taotleb koostalitlusvõime süsteemi väljatöötamist Euroopa Liidus, mille eesmärgiks on elektroonilise identiteedi (eID) tuvastamise ja autentimise võimaldamine, mis omakorda võimaldab ettevõtlusel, kodanikel ja riigiametnikel kasutada nende riiklikke elektroonilisi identiteete kõikjal EL liikmesriikides. Eestit esindab STORK-programmis AS Sertifitseerimiskeskus.[5]

STORK käsitleb ka ID-kaardist lahjemaid vahendeid. Nii näiteks on Hollandis kasutusel riiklikud paroolikaardid ja ka Inglismaal on autentimine paroolipõhine.[6]


Allikas: [7]

This study gives a technical comparison of smartcard eIDs in STORK countries that already are issued on a large scale (Austria, Belgium, Estonia, Iceland, Italy, Portugal, Slovenia, and Spain). While STORK de-couples specifics of national solutions, this study shall serve as a reference material to give an insight where technical differences are.


Projekti kirjelduse jm huvitavat leiab siit ja sellega peaks olema üldinformeeriv osa kaetud. Arendusosas tuleks veeö kommenteerida, kuidas teiste riikide ID-kaarte käsitleda (nt kuidas neilt isikukoodi välja lugeda). Huvitav on siit nt:

  • Pilootprojekt nr. 1 "Piiriülene autentimine e-teenuste jaoks". See pilootprojekt võimaldab kodanikele turvalist ligipääsu teenustele kasutades nende enda riigi poolt välja antud e-identiteeti samaaegselt omades kontrolli oma andmete üle.
  • Pilootprojekt nr. 4 "Piiriülene e-edastus". See pilootprojekt võimaldab ühe riigi kodanikul kasutada e-edastuse portaali teises riigis ning vastu võtta dokumente kasutades omamaist e-identiteeti.
  • Pilootprojekt nr. 5 "Aadressi vahetus". See lihtsustab asjaomaste asutuste informeerimist aadressi vahetuse puhul. Välismaine kodanik saab logida sisse oma e-identiteediga ja üles laadida Aadressideklaratsioon või siis nõutada seda ning alla laadida.
  • Pilootprojekt nr. 6 "Komisjoni teenused". Tänu STORK-i integreerimisele Euroopa Komisjoni Autentimissüsteemiga (ECAS), saavad kodanikud kasutada oma e-identiteeti ning pääseda juurde Euroopa Komisjoni mitmesugustele e-teenustele, mis on mõeldud ametnikele, firmadele ja organisatsioonidele.

European Citizen Card

Olemas on Euroopa kodanikukaardi ehk European Citizen Card (ECC) standard. Idee on luua üle-euroopaline ID-kaart.[8] Viimased uudised pärinevad aastast 2009, sh teade, et Oberthur Technologies on loonud esimese, MS Windows 7-ga ühilduva ECC. Hilisemad uudised ECC staatusest puuduvad.

Üldteavet arendajatele

Teave, mida saab ära kasutada nii olemasolevate kui ka uute rakenduste arendamisel.

Arendusvahendid

Kuna ei saa eeldada, et igal arendajal või arendushuvilisel on võimalus osta Windowsi ja arendusvahendite litsentsid, siis on alljärgnevalt toodud legaalsed võimalused nende proovimiseks.

Soovitatav operatsioonisüsteem on Windows 7 põhjusel, et Windows XP tugi lõpeb täielikult 8.04.2014, aga Windows 7'l 14.01.2020.

Testvahendid

AS-ist Sertifitseerimiskeskus saab tellida testotstarbelisi ID-kaarte, digi-ID'sid ja digitempleid (eToken krüptopulgal). Digitempli puhul on võimalik tellida kohandatud väärtustega subjektiväli (CN, Common Name). Hinnakirja ning täpsustava teabe leiab SK testkaartide lehelt.

Isikuandmete faili kasutamine

Infoturbe koosvõime raamistik [9]:

ID-kaardi isikuandmete fail sisaldab sama informatsiooni, mis on kaardile kantud visuaalselt. See sisaldab kaardiomaniku nime, kaardi kehtivuse aega ja muud sarnast. Oluline on, et see sisaldab ka kaardiomaniku isikukoodi. Kui omanik sisestab kaardi kiipkaardilugejasse, on süsteemil võimalik sealt kiirelt välja lugeda isikukood ja kasutada seda oma edasistes toimingutes.

Isiku tuvastamist ID-kaardi isikuandmete faili abil on mõistlik kasutada kohtades, kus on võimalik kontrollida kaardiomaniku isikusamasust füüsilisel moel (näiteks piiri ületamine).

ID-kaardil sisalduvad andmed

Allolevaid andmeid saab lugeda ilma PIN-koodi sisestamata (piisab, kui kaart on lugejas). TODO: Kas alljärgnev teave on üldse vajalik?

Omaniku andmed:

  • eesnimi
  • keskmine nimi
  • perekonnanimi
  • sünnipäev
  • sünnikoht
  • isikukood
  • rahvus
  • sugu
  • elamisloa tüüp

ID-kaardi enda kohta saab lugeda järgmiseid andmeid:

  • ID-kaardi seerianumber
  • ID-kaardi aegumise aeg
  • ID-kaardi väljaandmise aeg

Kaardi üheseks indentifitseerimiseks on võimalik kasutada infot failist FID=EEEE/5044 (Personal Data File).[10]

Isikuandmete faili kasutamine veebis

Uue Digidoc-pluginaga pole võimalik lugeda ID-kaardilt isikuandmete faili. Ainus võimalus faili lugemiseks üldse (SK kommentaar 31.05.12) on kasutades ID-kaardi tarkvaraga kaasasolevat utiliiti eidenv.exe. Seetõttu rakendusjuhend seda alamteemat ei käsitle.

ID-kaardi @eesti.ee meiliaadressi kasutamine

ID-kaardi autentimissertifikaadis sisaldub ka riigi poolt kaardiomanikule omistatav eluaegne meiliaadress kujul Eesnimi.Perenimi_XXXX@eesti.ee, kus XXXX on juhuslikult genereeritud neljakohaline arv. Alates 2005. aastast väljastatakse sertifikaatide uuendamisel ja uute ID-kaartide väljastamisel e-posti aadress kujul Eesnimi.Perenimi@eesti.ee; juhul, kui sama ees- ja perenimega isikuid on mitmeid, saavad järgnevad isikuid aadressi kujul Eesnimi.Perenimi.N@eesti.ee, kus N on järjenumber. Eelmised aadresskujud jäävad samuti kehtima.

Failivormingud

TODO Kirjuta failivormingute kohta - allikas: http://id.ee/index.php?id=30289

DDOC

DigiDoc failivorming on tegelikult standardi ETSI 101 903 ("XML Advanced Electronic Signatures – XAdES") profiil.

BDOC

CDOC

eID kasutamine olemasolevate rakendustega

Töölaua rakendused

Enne kirjutamist tuleb teha konkreetselt piiritletud valik (nt Outlook ja seal krüpteerimine, signeerimine)

ID-kaardiga sisselogimine Windowsisse

Selleks on vahend IDLogin (http://id.ee/index.php?id=30274), aga tehniliselt on see piiratud võimalustega:

  • ID-kaardiga Windowsisse sisse logimine ei tööta uuemate ID-kaardi draiveritega kui versioon 1.3.118 (mis pärineb oletatavasti aastast 2007)
  • IDLogini kasutamisel Windows XP-s ei tööta Remote Desktop Connection.
  • IDLogin ei tööta uue ID-kaardi baastarkara versioonidega.


Tundub, et vastav teadmus kolis http://www.jaja.ee/tooted.php juurde, kes müüb edasiarendatud toodet litsentsitasuga alates 1000€. Funktsionaalsus (pärit JaJa lehelt):

  • identifitseerib Windowsi (Active Directory või SAMBA) kasutaja ID-kaardi abil
  • saab kasutada paroolipõhiseid ja teiste kiipkaartide lahendusi samaaegselt
  • kiipkaardipõhine turvalisus – transaktsioonid toimivad krüptograafiliste meetoditega, ainult paroolide teadmisest ei piisa, kaarti on ikkagi vaja ehk teisisõnu on tegemist kahetasandilise turvalisusega
  • tööjaamade kasutus on turvalisem
  • tööjaamade kasutus on efektiivsemalt monitooritav (kasutaja log-in ja log-out on võimalik process logidest nt tööajaarvestussüsteemi eksportida)
  • võimaldab tekitada paindliku ja lihtsalt hallatava guest-juurdepääsu arvutivõrgule
  • tsentraalselt hallatavad turvaelemendid - sertifikaatide kehtivusajad, protsessid juhuks, kui kaart eemaldatakse lugejast
  • töötab W2K ja WinXP-ga


ID-kaardiga sisselogimine Linuxisse

todo

eID rakendamine kliendikaardina ja läbipääsusüsteemides

ID-kaart kliendikaardina

Eesti ID kaardi tehnoloogia lähteuuring[11] visioneerib:

Näitab, et kaardi valdajal on kas teenuse või soodustuse saamise õigus. Lihtsal
elektroonilisel kliendikaardil ilmselt mõtete ei ole, sest võltsimise risk on
suhteliselt väike. Keerulisem kliendikaart sisaldab aga juba käitumise ajalugu,
kliendi boonuspunkte ja on seetõttu juba kvantitatiivne volitustõend.

ID-kaart läbipääsusüsteemides

Eesti ID-kaardi tehnoloogia lähteuuring[11] visioneerib:

Pääsu reguleerimine on tüüpiline ID kaardi rakendus, kus kaardi omanikule
antakse pääs mingite ressursside juurde. Lihtsamal juhul on see pääs kaitstud
territooriumile. Arvutisüsteemi pääsu reguleerimisel on mõistlik kaardile salvestada 
veel ka isiku profiil infosüsteemis, andmete konfidentsiaalsust tagavad salajased 
võtmed ja isiku digitaalallkiri.

2012 seisuga: Ektaco ARGOS-seeria läbipääsusüsteemides (nt Argos 3010) on võimalik võtmena kasutada ka Eesti ID-kaarti.

Uute eID rakenduste loomine

Uute rakenduste loomise osas vajavad käsitlemist: digiallkirjastamine, krüpteerimine (piirame end CDOC-iga), isikutuvastamine veebis (siia alla ka OCSP, CRL, LDAP), isikuandmete faili kasutamine, DigidocService kasutamine.

DigiDoc teegid

Töölauarakendustes e-ID funktsionaalsuse kasutamiseks on loodud neli erinevat teeki:[12]

  • jdigidoc - Java teek, mis on ühtlasi ka esmane soovitus uute arenduste tegemisel.
    Toetatud formaadid: DDOC, BDOC, CDOC.
  • libdigidoc - C teek, millelt on plaan tugi asenduse tekkimisel ära kaotada. Ei ole soovitatud uute arenduste tegemisel.
    Toetatud formaadid: DDOC, CDOC.
  • libdigidocpp - C++ teek, mis on kasutuses DigiDoc3 kliendi koosseisus. Eraldiseisvana teda arendajatele ei pakuta, ent kättesaadav koos kliendiga.
    Toetatud formaadid: BDOC.
  • libdigidoccom - COM liides libdigidoc teegile.
    Toetatud formaadid: DDOC, CDOC.

Tulevikus on plaanitud luua ka .NET teek, mis asendaks COM teegi.[12]

Teek DDOC BDOC CDOC
jdigidoc X X X
libdigidoc X X
libdigidocpp X
libdigidoccom X X

DigiDocService

Alternatiiviks teekide kasutamisele on olemas ka DigiDocService, mis on SOAP-põhine tasuline veebiteenus. See võimaldab isikutuvastuse, digitaalallkirjastamise ja allkirjade kontrollimise funktsionaalsust siduda teiste infosüsteemidega. Teenust on võimalik kasutada erinevatelt arenduskeskkondadelt/platvormidelt, millel on SOAP 1.0 RPC-encoded tugi.

Teenuse poolt pakutav funktsionaalsus:

  • Isikusamasuse kontroll Mobiil-ID'ga
  • Sertifikaatide kehtivuse kontroll (võimaldab isikusamasuse kontrolli ID-kaardi ja muu kiipkaardiga)
  • DigiDoc failide moodustamine
  • Digitaalallkirjastamine Mobiil-ID'ga
  • Digitaalallkirjastamine ID-kaardi (ja muu kiipkaardiga)
  • Digitaalallkirjastatud failide (DigiDoc) sisu ja allkirjade kehtivuse kontroll.

DigiDocService toetab ainult DDOC formaadis allkirjastatud dokumente - BDOC tugi hetkel puudub (TODO Seda väidab 2009 a. dokumentatsioon - kas äkki nüüd juba toetab?).

Teenusele ligipääsu võimaldatakse IP aadressi põhiselt, selle kasutamiseks tuleb rakenduse pakkujal sõlmida leping AS Sertifitseerimiskeskusega. Teenuse kasutamise maksumus sõltub allkirjastamise ja autentimise päringute arvust kuus ja ühelt rakenduselt tulevatest üheaegsete päringute arvust.[13]

Testimiseks ja arendamiseks on olemas ka tasuta testkeskkond.[14]

Digitaalne allkirjastamine

Uusi digitaalseid allkirju luuakse kahes eri formaadis: DIGIDOC-XML ja BDOC. Esimest neist toetavad jdigidoc, libdigidoc, libdigidoccom, teist jdigidoc ning libdigidocpp (plaanitavalt ka .NET teek). Siit on näha, et ainus teek, mis mõlemat formaati toetab, on jdigidoc, mistõttu seda soovitatakse ka uute arenduste tegemisel.[12] Ka DigiDocService toetab vaid DDOC formaate.[13]

Kuigi formaat erineb, on lähenemine sama (seda nii teekide kui ka DigiDocService puhul):

  1. luuakse konteiner,
  2. lisatakse allkirjastatavad failid,
  3. üle andmete genereeritakse räsi,
  4. räsi allkirjastatakse osapoolte salajaste võtmetega,
  5. allkirjastatud räsile küsitakse kehtivuskinnitus ning
  6. räsi ja kinnitus lisatakse konteinerisse.

Selguse ja turvalisuse tagamiseks peab iga rakendus, kus on digiallkirjastamise funktsioon, vastama kahele nõudmisele:[15]

  1. Enne allkirjastamist peab kasutaja saama mõistlikul moel andmetega tutvuda.
  2. Peale allkirjastamist saab kasutaja kontrollida, millele tema allkiri anti, ehk tal on ligipääs DigiDoc-konteinerile koos esialgsete allkirjastatud andmete ja allkirjadega.

Dokumentide digitaalset allkirjastamist on demonstreeritud nii eraldiseisva utiliidina kui ka avalduste esitamise kasutusmallis - nii veebis, kasutades DigiDocService teenust või SWIG mähkurit, kui ka töölauarakenduses.

Krüpteerimine

Isikutuvastamine

Isikuandmete faili kasutamine

Draiverid jms

(See osa tuleb ilmselt kuhugi mujale liigutada.)

Kirjutamise hetkel on eToken-krüptopulk SK poolt toetatud ainult Windows-keskkonnas. Linux jt platvormid on SK poolt testimata ja toetamata, kuid vastavaid eTokeni draivereid on nad nõus teadlikule kasutajale jagama. Konteiner, mis sisaldab kõike vajalikku Linuxile koos dokumentatsiooniga on allalaetav aadressilt: https://installer.id.ee/media/SafeNetAuthenticationClient_Linux_8.1.zip

Toetatud tarkvara:

  • Red Hat Enterprise 5.4 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel
  • CentOS 5.4 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel
  • SUSE Linux Enterprise 11 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel
  • Fedora 11 (32-bit)
  • Fedora 12 (32-bit)
  • Ubuntu 9.10 (32-bit)
  • Ubuntu 10.04 (32-bit and 64-bit) on 2.6 kernel


Abiks viited

(See osa tuleks tõenäoliselt lehe lõppu viia, sarnaselt sellega, kuidas Wikipedia artiklitel on lõpus "Välised lingid"/"External links")

Siinkohal on välja toodud mitmed viited ning olemasolevad näiterakendused, mis on abiks uute e-ID rakenduste loomisel.

TODO Järgnev ei töötanud väga hästi/üldse - uurida kiste antud linki

  • eToken tarkvara Linuxile - vajalik digitempli kasutamiseks, sealt võtta "eToken Linux SDK and Middleware".
    • Vajab 32-bitist libpcsclite'i, samuti võib olla vajalik muuta .deb paki control faili, et sõltuvus käsitsi ära kustutada.
    • Loe kindlasti ka kahtlaseid kohti.

Huvitavad rakendused

eidenv

Käsurea rakendus eidenv kuvab kaardil olevad isikuandmed, asendades endist IDUtil rakendust. Kasutades -x võtit käivitab argumendiks antud programmi keskonnas, kuhu on lisatud ESTEID_* muutujad samade andmetega. Näiteks test-ID-kaardil on nendeks:

$ eidenv -x /usr/bin/printenv
...
ESTEID_SURNAME=MÄNNIK
ESTEID_GIVEN_NAMES1=MARI-LIIS
ESTEID_GIVEN_NAMES2=
ESTEID_SEX=N
ESTEID_CITIZENSHIP=EST
ESTEID_DATE_OF_BIRTH=01.01.1971
ESTEID_PERSONAL_ID=47101010033
ESTEID_DOCUMENT_NR=AS0010876
ESTEID_EXPIRY_DATE=01.02.2017
ESTEID_PLACE_OF_BIRTH=EESTI / EST
ESTEID_ISSUING_DATE=01.02.2012
ESTEID_PERMIT_TYPE=
ESTEID_REMARK1=
ESTEID_REMARK2=
ESTEID_REMARK3=
ESTEID_REMARK4=

cdigidoc, digidoc-tool, jdigidoc

cdigidoc, digidoc-tool ning jdigidoc (mitte segi ajada jdigidoc teegiga) on rakendused, mis lubavad teha elementaarseid e-ID operatsioone. Kõik need demonstreerivad omapoolt kasutatava teegi (vastavalt libdigidoc, libdigidocpp ning jdigidoc) võimalusi ning on heaks näitekoodi allikaks. Et saada juhendeid rakenduse kasutamiseks, piisab nende käivitamisest ilma käsureavõtmeteta - selle peale kuvatakse abitekst. cdigidoci ning jdigidoc rakendustest saab rohkem lugeda ka vastava teegi dokumentatsioonist.[16][17]

Kahtlased kohad

03.05.2012 seisuga on cdigidoc rakendus vigane. Mingi hetk lisati võtmed -encrypt-sk ja -decrypt-sk, mis teevad SK spetsiifilist krüpteerimist (kõigepealt loovad DDOC konteineri, mis pannakse CDOC sisse), ent selle käigus lõhuti ära -encrypt ja -decrypt funktsionaalsus, millega sai teha n-ö tavalist (de)krüpteerimist.

Java üritab kaardilugejatega töötamiseks kasutada /usr/lib/libpcsclite.so, mis Debiani/Ubuntu peal pole selles kohas. Asja töötamiseks tuleb luua sümlink:[18]

sudo ln -s /lib/libpcsclite.so.1 /usr/lib/libpcsclite.so      # Ubuntu
sudo ln -s /usr/lib/libpcsclite.so.1 /usr/lib/libpcsclite.so  # Debian

eToken

Koos eToken vahevaraga suudab PC/SC üles leida digitemplil olevad andmed. OpenSC seda aga (esialgsel testimisel) ei suuda.

Kui paigaldada eToken vahevara Linuxile, siis sellega on kaasas ka paar QT teegi moodulit, mille installer paneb /usr/lib/eToken kausta ning ütleb ld.so.conf'ile, et nüüd terve süsteem neid kasutaks. Minu (Tiidu) keskkonnas tekitas see hulga jama (näiteks Skype lõpetas töötamise), kuna kaasas olid QT versiooni 4.2.3 moodulid, ent ülejäänud süsteem kasutas 4.7.4.

Kui kasutada eTokenit VirtualBoxis jooksva Windowsiga (ka teiste OS'ide korral?), siis on vaja paigaldada VirtualBox Extension Pack - vastasel juhul kuvatakse küll krüptopulga kaardilugeja, ent arvatakse, et see on tühi. (TODO see üle kontrollida)

Kasutuselevõtu analüüs

TODO: ID‐kaardi kasutuselevõtu kulude, tulude ja riskide analüüs.

Riskid ID-kaardi kasutuselevõtul (kliendikaardina)

  • Piiratud rahvusvaheline kasutus (sisuliselt on kaart kasutatav vaid Eestis)
  • Tunnusgraafika puudumine (vs harilik kliendikaart, kuhu saab trükkida firma logo, rekvisiidid vmt). Kliendikaart on mõnes mõttes kaubamärgi esindaja.

ID-kaardi kasutuspiirangud[19]:

  • Teatud hulk inimesi pole kas ID-kaarti taotlenud, pole Eesti kodanikud või elavad Eestis ajutiselt.
  • Piirangud klienditoes – ei saa aidata klienti, kel on ID-kaardi kasutamisega probleeme (kiip ei tööta, sertifikaat aegunud vms).
  • Kuluefektiivsus – jättes kasutusele paralleelselt kliendikaardi ja ID-kaardi, puudub kokkuhoiuefekt – alles jäävad kaarditoorikute, personaliseerimise ja logistikakulud.
  • ID-kaart kulub ära nagu pangakaart (kuni ei tule kontaktivaba ID-kaarti)
  • Psühholoogiline hirm: kasutajad võivad arvata, et kaardilt loetakse välja ei tea mis personaalset infot.[20]

Kulud

Näiterakendused

TODO: Siia mingi jutt selle kohta, mis on eeldused keskkonnale. Sh mis keskkonnas ja konfiga on testrakendused loodud.

Sõltuvused

Näitekood on loodud Ubuntu 11.10 ehk Oneiric Ocelot peal kasutades vaikimisi pakutavate pakkide versioone:

  • libdigidoc 3.5.5782.613-ubuntu-11-04
  • libdigidocpp 3.5.5814.662-ubuntu-11-04
  • gcc 4.6.1
  • Java 1.7.0_147
  • PHP 5.3.6-13ubuntu3.7
  • Apache 2.2.20

Eraldi on kasutatud veebist alla laetud JDigiDoc 3.6.0.157 teeki.

Need on arendamisel kasutatud versioonid - kood võib töötada ka vanematega. Kui mõne rakenduse jaoks on kindlad erinõudeid versiooni või keskkonna osas, siis on need selle juures välja toodud.

Keeled

C++

Kasutab libdigidocpp teeki, mida levitatakse DigiDoc 3 kliendi koosseisus. Eraldiseisvana seda arendajatele ei pakuta - küll on aga võimalik see alla laadida RIA Fedora/openSUSE/Ubuntu repositooriumitest ilma klientrakenduseta.

Testimisel ilmnes, et kui kasutada libcrypto 0.9.8 (millest libdigidocpp sõltub) asemel mõnda uuemat, siis tekivad segmentation fault'id: seega, kui süsteemi on paigaldatud uuem, võib olla vaja linkida see versioon käsitsi.

Näiteks:

gcc main.cpp /lib/libcrypto.so.0.9.8 -ldigidocpp

Vaikimisi kasutatakse rakendustes PIN küsimiseks enda loodud lahendust, mis sõltub unistd.h'st (mida Windowsil pole). libdigidocpp teegi SVN repositooriumis on EstEIDConsolePinSigner klass, mis töötab ka Windowsi all, ent 02.05.2012 seisuga ei ole RIA Ubuntu repodes olevas teegis. Kui see aga on olemas, siis võib kompileerides lisada võtme -DHAVE_ESTEID_CONSOLE_PIN_SIGNER selle kasutamiseks.

Java

Kasutab JDigiDoc teeki. Näitekoodis on kasutatud vaid klientrakenduste loomiseks, ent analoogselt on võimalik kirjutada ka serverrakendusi.

Java konfiguratsiooni fail

JDigiDoc teek kasutab Properties faili konfiguratsiooni haldamiseks.

Märkimisväärsed read selles failis:

  • DIGIDOC_DEFAULT_PROFILE - (hetkel) allkirjastamise rakendus ignoreerib seda ning kasutab alati TM ehk kehtivuskinnituse ning ajamärkidega profiili,
  • DIGIDOC_SIGN_PKCS11_DRIVER - kaardi PKCS11 API ohjur,
  • DIGIDOC_LOG4J_CONFIG - logimise konfiguratsiooni fail,
  • SIGN_OCSP_REQUESTS - kas allkirjastada OCSP päringud,
    • DIGIDOC_PKCS12_CONTAINER - allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi asukoht, PKCS12 formaadis,
    • DIGIDOC_PKCS12_PASSWD - parool allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi PKCS12 faili avamiseks,
    • DIGIDOC_OCSP_SIGN_CERT_SERIAL - allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi seerianumber,
  • DIGIDOC_CA_1_CERT#, DIGIDOC_CA_1_OCSP#_CERT, DIGIDOC_CA_1_OCSP#_CA_CERT - sertifikaatide asukohad; kasutada eesliidet jar://, et anda asukoht classpathist.

PHP

DigiDocService

PHP's allkirjastamiseks ning allkirjade kontrollimiseks on võimalik kasutada DigiDocService teenust. Tegu on SOAP-põhise tasulise veebiteenusega. Testimiseks ja arendamiseks on olemas ka tasuta testkeskkond. Et võimaldada teenusega suhtlus üle HTTPS'i on PHP'le vaja paigaldada cURL laiendus.

DigiDocService teenuse liides on defineeritud WSDL'is, mille põhjal genereeritakse PHP klass teenuse kasutamiseks. Kuigi PHP 5 tuleb juba sisse-ehitatud SOAP kliendi ning WSDL põhjal klassi genereerimise võimalustega, kasutab näitekood kaasas olevat PEAR'ist pärit SOAP moodulit, tänu mille töötab kood ka vanemate versioonidega. Kood peaks töötama vähemalt PHP 4.3.4 peal, ent ei ole välistatud, et ka vanematel.

XML-failide ning DigiDoc konteinerite lugemiseks ja töötlemiseks kasutatakse kärbitud ning veidi muudetud varianti näitekoodist, mis on saadaval aadressil https://www.openxades.org/ddservice/. Kui kärbitud variandist puudub soovitud funktsionaalsus, siis on võimalik, et see on olemas täisversioonis.

SWIG

Kui puudub võimalus või soov kasutada DigiDocService teenust, siis on alternatiiviks kasutada DigiDoc teeke. PHP jaoks ühtegi kirjutatud ei ole, mistõttu on vaja kasutada mähist (wrapper) mõne olemasoleva ümber.

Lihtsustamaks liidest teegiga ning võimalikult vähendada mähitavat pinda, loodi näitekoodis lihtne vahekiht, mis peidab libdigidoc teegi kasutamise mõne funktsiooni taha. Vahekiht on ülesande-spetsiifiline, mistõttu see ei sobi üldkasutuseks. Seejärel loodi SWIG mähis hoopis vahekihi, mitte teegi ümber. Tulemuseks on PHP laiendus, mille kaasamisel on võimalik kõiki vahekihi meetodeid kasutada.

Laiendust kasutatakse serveripoolse vastuse allkirjastamiseks ning krüpteerimiseks. Viimast neist polegi võimalik DigiDocService teenusega teha, kinnitades teekide kasutamise vajadust.

TODO Kirjutada, kuidas SWIG'i .i liidest kasutada laienduse kompileerimiseks.

Avalduste esitamise kasutusmall

TODO Teha mingi ilus arhitektuurijoonis, mis annaks ülevaate komponentide omavahelisest suhtlusest

Näitamaks erinevaid e-ID võimalusi ning nende omavaheliseks seostamiseks kasutatakse järgmist kasutusmalli:

Oletame, et meil on asutus, kellele saab esitada avaldusi. Selleks on neil püsti veebiserver veebivormiga. Suhtlus serveriga käib üle HTTPS ning nõuab, et kasutaja end tuvastaks[1]. Vormis on nime ning isikukoodi lahtrid eeltäidetud kasutaja sertifikaadilt saadud andmetega. Seejärel kirjutab kasutaja vormi oma avalduse, mille veebiteenus DigiDocService abiga paneb DigiDoc konteinerisse koos nime ja isikukoodiga[2.1]. Viimaks palutakse kasutajal konteiner veebilehitsejas allkirjastada[2.2].

Loodud konteiner edastatakse teisele teenusele, mis kontrollib allkirja[2.3] ning saadab automaatselt vastuse konteineris, mis on asutuse digitaalse templiga allkirjastatud ning kasutaja sertifikaadil oleva avaliku võtmega krüpteeritud[3]. Kasutaja saab esitatud avalduse ning saadud vastuse oma arvutisse salvestada ning siis DigiDoc kliendiga uurida.

Paralleelselt veebivormiga on rakendus, kus kasutaja peab end tuvastama[4] ning mis koostab allkirjastatud konteineri juba kliendi arvutis[5, 6] ja saadab terves tükis samale teenusele mis veebivormgi. Lisaks avaldusele paneb rakendus konteinerisse ka ID-kaardi isikuandmete failis leiduva info[7]. Serveri vastus on sama, ent seekord krüpteeritakse ta ka lahti[8] ning allkirja kontrollitakse rakenduse sees[8], mitte DigiDoc kliendiga.

Seega kasutusmallis demonstreeritakse

  1. veebis isiku tuvastamist,
  2. DigiDocService kasutamist
    1. konteinerite loomiseks,
    2. allkirja andmiseks ja
    3. allkirja kontrollimiseks,
  3. faili krüpteerimist saaja sertifikaadiga,
  4. rakenduses isiku tuvastamist,
  5. rakenduses konteineri koostamist,
  6. rakenduses allkirja andmist,
  7. ID-kaardi isikuandmete faili lugemist,
  8. faili lahti krüpteerimist ning
  9. rakenduses allkirja kontrollimist.

Veebiserver

TODO kirjutada SSL reneg bugist, mille tõttu peavad vanemate veebilehitsejate jaoks olema isikut tuvastavad ning seda mitte tegevad serverid eraldi IP'de peal.

Veebiserveriks on kas Apache httpd või Microsoft IIS. Mõlemal juhul on vaja paigaldada PHP tugi ning server konfigureerida kasutama HTTPS'i ning küsima kasutajalt tema sertifikaati. Juhendi selleks leiab siit.

Kindlasti on vaja ka kontrollida kasutaja sertifikaadi kehtivust. Ei piisa vaid sertifikaadil oleva kehtivuse lõppkuupäeva kontrollist, kuna sertifikaadi väljaandja võib selle teatud põhjustel varem kehtetuks tunnistada. Kehtivuse kontrolliks on kaks valikut:

  • CRL, mis on nimekiri kõikidest kehtetuks tunnistatud sertifikaatidest. Selle puuduseks on, et nimekiri laetakse sertifitseerimiskeskuselt alla perioodiliselt, mistõttu pole andmed alati kõige värskemad.
  • OCSP, mis annab vastuse sertifikaadi kehtivuse kohta reaalajas, ent mille kasutamine on (erinevalt CRL'ist) tasuline. Rohkem infot siin.

Näiterakendustes kasutame kontrolliks OCSP'd.

Apache httpd

Alates Apache 2.3'st saab kasutada mod_ssl'i sisseehitatud OCSP klienti järgmiste direktiividega:

SSLOCSPEnable on
SSLOCSPDefaultResponder http://www.openxades.org/cgi-bin/ocsp.cgi  # tootekeskkonnas http://ocsp.sk.ee
SSLOCSPOverrideResponder on                                        # vajalik ainult selleks, et testimisel ka päris ID-kaartide kehtivuskinnitused saata
                                                                   # testkeskkonda ning mitte kaardil olevale aadressile - tootes võib selle direktiivi
                                                                   # välja jätta

Varasemates Apache versioonides tuleb OCSP kehtivuskinnitus teha rakenduse tasemel - juhendi selleks leiab siit.

Microsoft IIS

TODO Kirjeldada OCSP konfimist IIS'is, kuna eelnevad juhendid seda ei kata.

Veebivorm

Veebivorm on kirjutatud PHP's ning kasutab konteinerite koostamiseks ja allkirjastamiseks DigiDocService't. Lähemalt PHP kasutamise kohta loe keelte alt.

Veebivorm koosneb neljast lahtrist, millest kolm (eesnimi, perenimi ja isikukood) on eeltäidetud isiku tuvastamisel saadud andmetega. Vormi esitamisel saadetakse päringuga lahtrite sisu ja kasutaja allkirjastamissertifikaat ning selle seerianumber (kuigi seerianumbrit oleks võimalik ka sertifikaadilt lugeda on parem lasta see töö ära teha kliendi poolel). Vormi sisestatud andmetest luuakse tekstifail, mis salvestatakse serveris ajutisse kausta. DigiDocServicega alustatakse uus seanss ning luuakse konteiner, kuhu pannakse vastloodud faili räsi (StartSession). Kuigi teenusele on võimalik saata ka algfailid, on privaatsuse ning andmemahu mõttes parem piirduda räside saatmisega. Seejärel valmistutakse ette konteineri allkirjastamiseks, mis tähendab, et DigiDocService'le saadetakse kasutaja sertifikaat ning allkirja metainfo s.t roll ja asukoht (näitekoodis kasutatakse nendeks konstante, kuna nende kasutajalt küsimine on triviaalne ning ei vaja eraldi näidet). Vastuseks saadetakse konteineri räsi, mida klient peab allkirjastama (PrepareSignature).

Kasutajale kuvatakse järgmine leht, millel on allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi seerianumber ning allkirjastatav räsi. Kasutaja vajutab nupule "Allkirjasta", mille peale antakse tööjärg üle JavaScript teegile, millega hangitakse kasutajalt allkiri räsile. Räsi saadetakse järgmise päringuga tagasi veebivormile, mis viib allkirjastamise lõpuni (FinalizeSignature), laeb allkirjastatud konteineri alla (GetSignedDoc) ning lõpetab seansi(CloseSession). Saadud konteineris asendatakse failide räsid nende päris sisuga ja saadetakse avaldusi töötlevale serverile ning salvestatakse ajutisse kausta, kust kasutaja neid hiljem alla laadida saab. Avaldusele saadud vastus salvestatakse samamoodi ajutisse kausta ning pakutakse alla laadimiseks.

Avaldusi töötlev teenus

Avaldusi töötlev teenus on kirjutatud PHP's ning kasutab avaldusel oleva allkirja kontrolliks DigiDocService teenust. Vastuse allkirjastamiseks ja krüpteerimiseks kasutatakse SWIG mähkurit libdigidoc teegi ümber.

Teenusele esitatavas POST päringus on kaks kohustuslikku välja claim ja cert. cert väljal peab olema vastuse saaja isikutuvastamise sertifikaat ning claim väljal allkirjastatud avaldus. Viimane peab olema kas application/x-ddoc või application/vnd.bdoc-1.0 tüüpi.

Teenus kontrollib, et üles laadimine õnnestus ning et avaldusel olev allkiri kehtib. Kehtivuse kontrolliks saadetakse avaldus DigiDocService teenusele StartSession päringuga, kus on bHoldSession lipp pandud eitavaks, et ühendus kohe suletaks. Vastuseks saadab DigiDocService allkirja staatuse.

Kui allkiri oli kehtiv, siis luuakse vastus. Selle sisu pole meie jaoks oluline, nii et tegu on konstantse sõnega. Seejärel lähtestatakse libdigidoc teek ning luuakse allkirjastamise konteiner (SWIG mähkuris initialize ning new_signature_container meetodid). Konteinerisse lisatakse loodud vastus (add_data_file) ning see allkirjastatakse (sign_container). Allkirjastamiseks kasutatav PIN võib olla nii allkirjastamise funktsiooni argumendiks kui ka libdigidoc teegi konfiguratsioonifailis võtme AUTOSIGN_PIN väärtus (sel juhul jäetakse funktsiooni väljakutsel parameetri pin väärtuseks NULL). Allkirjastatud vastus kirjutatakse kettale ning vabastatakse mälust (save_signed_document ja free_signature_container - FIXME Siinkohal on otstarbekam seda mälus alles hoida, kuna ta loetakse kohe kettalt tagasi.).

Teenus loob uue krüpteerimise konteineri (new_encryption_container) ning krüpteerib vastloodud vastuse (encrypt_ddoc). Kasutatud transpordivõti krüpteeritakse cert väljal oleva sertifikaadi avaliku võtmega ning see lisatakse konteinerisse (add_recipient). Krüpteeritud konteiner salvestatakse kettale (save_encrypted_container - seda on vaja sellepärast, et mälus konteineri XML kujule teisendamine on teegis meie eest peidetud ning ainus võimalus selle saamiseks on faili kirjutamine), selle mälu vabastatakse (free_encryption_container) ning vastus saadetakse esialgse päringu tegijale.

Avalduste rakendus

TODO Kirjutada rakenduse tööst ning kasutamisest.

Tegu on käsurearakendusega, mis kasutajalt ja isikutunnistuselt saadud info põhjal loob avalduse, paneb selle konteinerisse ja allkirjastab ning saadab avaldusi töötlevale teenusele. Vastuseks tuleb uus konteiner, mille see krüpteerib lahti, kontrollib allkirja ning siis kuvab sisu kasutajale. Rakendus on algselt kirjutatud Javas ning seejärel porditud .NET'i. Mõned alamosad on ümber kirjutatud ka C++'i, kuid kuna selle kasutamine on piisavalt sarnane Javale, siis polnud vajadust tervet rakendust ümber portida.

Algselt käivitades küsitakse kasutajalt sisendit avaldusele - tegu on lihtsa, üherealise tekstisisestusega. Kuna JDigiDoc teek oskab kasutada vaid kettale salvestatud faile [TODO kontrollida üle uue versiooniga], siis salvestame sisestatud info ajutisse faili. Samuti salvestame ajutiselt kettale kaardilt loetud isikuandmed (JDigiDoc teek isikuandmete faili lugemist ei toeta[TODO kontrollida üle uue versiooniga], mistõttu tehakse seda käsitsi lähtudes EstEID kaardi kasutusjuhendist). Andmed pannakse konteinerisse ning allkirjastatakse - viimase käigus kontrollitakse ka allkirjastamiseks kasutatava sertifikaadi kehtivust. Peale seda kontrollitakse igaks juhuks üle, et konteiner verifitseerub ning see kirjutatakse kettale.

TODO Praegu kirjeldab hetkeseisu. Kui rakendus uueneb, siis uuendada ka wikit.

Allkirjastamise rakendus

(NB! Kui JDigiDoc ning libdigidoc uuenesid, siis kaaskirjas mainiti, et BDOC pole hästi juurdunud ning kuna on tulemas muudatused, siis ei tasugi juurutada. Kas need rakendused peaks ümber tegema DIGIDOC-XML 1.3 peale?)

Käsurea utiliit, millele antakse ette nimekiri failidest ning tulemuseks on BDOC konteiner allkirjastatud failidega ja OCSP kehtivuskinnitusega.

C++

Kasutus:

./sign infile:mimetype... outfile
  • infile - failid, mida allkirjastada
  • mimetype - allkirjastatava faili MIME tüüp, nt text/plain
  • outfile - loodava BDOC konteineri nimi, soovitatav laiendus .bdoc

Java

Kasutus:

java JavaSign [-cfg config] infile... outfile
  • config - kasutatav konfiguratsioonifail, vaikimisi otsitakse praegusest kaustast jdigidoc.cfg
  • infile - failid, mida allkirjastada
  • outfile - loodava BDOC konteineri nimi, soovitatav laiendus .bdoc

Vajab Java versiooni 1.7 või uuemat, kuna allkirjastatava faili MIME tüübi tuvastamiseks kasutatakse Files klassi.

Isikutuvastuse rakendus

Käsurea utiliit, mis teeb kindlaks, kas kasutajal on ligipääs sertifikaadile vastavatele privaatvõtmele ehk kas ta teab ID-kaardi PIN1'e.

C++ puhul käivitatakse rakendus ilma argumentideta, Java puhul on võimalik anda valikuline argument -cfg config, mis töötab nii nagu allkirjastamise rakenduse puhul. Kasutaja sisestab lugejas oleva kaardi PIN1 ning kuvatakse vastus, kas isiku tuvastamine õnnestus või mitte. Kui peaks tekkima mingeid muid tõrkeid (nt. on ID-kaardil olev sertifikaat kehtetu), siis kuvatakse vastav veateade.

(NB! C++ rakendus hetkel OCSP kontrolle läbi ei vii, kuna libdigidocpp ei võimalda seda. Lähiajal lisan funktsionaalsuse kasutades libdigidoci. - Kas seda on üldse vaja, kuna sai kokku lepitud, et isikutuvastus tehakse Javas?)


Märkused

USB õigused

Ubuntu masinatel oli probleeme kaardilugeja kasutamisega, kuna sellega suhtleval pcscd deemonil polnud kirjutamisõiguseid. Lihtsaim lahendus sellest mööda saamiseks on käsitsi vajalike õiguste andmine. Selleks tuleb teada saada, mis siinil kaardilugeja on ning mis on selle seadmenumber.

$ lsusb
...
Bus 002 Device 003: ID 058f:9520 Alcor Micro Corp. EMV Certified Smart Card Reader

Ehk käesoleval juhul on kaardilugeja siinil 2 seade number 3. Seega tuleb teha:

# chown :pcscd /dev/bus/usb/002/003
# chmod g+w /dev/bus/usb/002/003

Selle tulemusena peaks ls -l kuvama crw-rw-r-- 1 root pcscd ... 003.

See lahendus küll töötab, ent pole väga hea - näiteks seadmenumbri muutudes kaovad õigused ära. Parem oleks see teha udev'i või mõne analoogse vahendiga, kus saab paika panna seadmespetsiifilisi reegleid.

Piiriülene eID

Üldist

RISO veebist[21]:

Baastarkvara probleem on Linuxite tugi, kus tarkvara on ajaliselt maas Linuxite reliisidest, näiteks Ubuntu puhul ühe põlvkonna võrra. Ettepanek on toetada üksnes Ubuntu distributsiooni kui enimlevinut ja ülejäänute Linuxite jaoks valmistada lähtekoodi pakid koos kompileerimisjuhendiga. Senine arendushange on keskendunud peamiselt lõppkasutaja toele. Lisaks sellele vajab lahendamist korporatiivlahenduste tugi, tugi serverlahendustele ja .net platvormi tugi. Koostamisel on statistika, et saada paremat ülevaadet platvormidest. Kaardistatakse Windows serverite ja .net platvormil baseeruvate lahenduste vajadus. Serverikeskkonna tellimisel ja platvormi valiku peab teadma, millisele on võimalik ID-kaardi tugi ehitada.

Alates 01.11.2008 on Äriregistri Ettevõtjaportaal avatud ka Portugali, Soome, Belgia ja Leedu ID-kaardi omanikele, mis võimaldab nende riikide kodanikel Eestisse äriühing asutada Interneti vahendusel.[22]

Seisuga 22.12.2010 on lisatud DigiDoc-portaali kasutamise võimalus STORK projektis osalevate välisriikide kodanikele.[23]

Konkreetsed riigid

Toetatuks märgitud eID-d:


Huvitavaid linke

RISO koosvõime veeb[3] kirjutab: Teiste riikide eID mehhanisme tunnustatakse Eestis juhul, kui vastava riigi sertifitseerimisteenuse osutaja ja sertifikaatide turvalisus on võrdväärsel tasemel Eesti ID-kaardi omaga. Praegusel etapil saab hinnangud anda ühekaupa iga konkreetse riigi kohta eraldi. Teiste riikide sertide hindamisel on kasutatud dokumendis Teiste riikide eID hindamise põhimõtted toodud metoodikat.' Kvalifitseeritud on järgmiste riikide sertifikaadid:

  • Belgia
  • Hispaania
  • Itaalia: ID-kaardi arhitektuur
  • Leedu
  • Portugal
  • Sloveenia: üldinfot on siin, aga jääb mulje, et neil seisab asi 2007. aastast. (2008 oli korraks mingi ID-kaardi alane elavnemine, aga see jäi soiku.) Nt 2008: "Proposals to introduce a new eID card, incorporating several different functions on just one card, have met with opposition in Slovenia." [24]
  • Soome - PKCS #15 compatible. Pikem kirjeldus siin, lisainfot veel Electronic Identity and Certificates lehel.

Allikaviited

  1. https://www.riigiteataja.ee/akt/694375?leiaKehtiv
  2. https://www.riigiteataja.ee/akt/742623?leiaKehtiv
  3. 3,0 3,1 http://www.riso.ee/et/koosvoime/identiteet
  4. http://www.riso.ee/et/node/317
  5. Erend, Erkki. 2011. Eesti avaliku sektori identiteedi- ja pääsuõiguste haldus. Magistritöö. http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/get_file.php?id=104
  6. http://forte.delfi.ee/news/digi/uleeuroopaline-elektrooniline-id-peagi-tegelikkus.d?id=21886009
  7. STORK Work Item 3.3.5 Smartcard eID Comparison. 09-12-2010. Final. https://www.eid-stork.eu/index.php?option=com_processes&Itemid=&act=streamDocument&did=1384
  8. http://ec.europa.eu/idabc/servlets/Doc59a8.pdf?id=28716
  9. Infoturbe koosvõime raamistik. 2007. http://www.riso.ee/et/files/InfoturbeRaamistik.odt
  10. Teadmistebaas: administraatoritele. http://www.id.ee/index.php?id=30571
  11. 11,0 11,1 Eesti ID-kaardi tehnoloogia lähteuuring. 1998. http://www.id.ee/public/cyberaruanne_20070322030353.pdf
  12. 12,0 12,1 12,2 http://id.ee/index.php?id=30290
  13. 13,0 13,1 http://id.ee/index.php?id=30291
  14. http://id.ee/index.php?id=30340
  15. http://id.ee/index.php?id=31039
  16. libdigidoc teegi dokumentatsioon
  17. jdigidoc teegi dokumentatsioon
  18. http://www.opensc-project.org/opensc/wiki/FrequentlyAskedQuestions#Q:IhaveasmartcardreaderinstalledbutaJavaapplicationdoesnotseeit
  19. http://www.seminar.aripaev.ee/images/originalimages/%C3%84rip%C3%A4eva%20seminar_ID%20kaart_Statoil_Realo_230811_Albert-71440.pdf
  20. http://www.seminar.aripaev.ee/images/originalimages/AP_seminar_Apollo_loetud_Albert-1d820.pdf
  21. eIdentiteedi töörühma 9.12.2011 nõupidamine. http://www.riso.ee/wiki/EID2011-12-09
  22. Järv, Maris; Vali, Ingmar. http://www.riso.ee/et/files/3.1.2_Piiriylesed_digiallkirjad_M.Jarv_I.Vali_IT2008.pdf
  23. DigiDoc Portaali muudatuste nimekiri. http://www.id.ee/index.php?id=30455
  24. http://www.epractice.eu/en/news/284552